Norvegii (bukmol: Norge, nünošk: Noreg), oficialižikš Norvegijan Kunigahuz (bukmol: Kongeriket Norge, nünošk: Kongeriket Noreg) om valdkund Pohjoiževropas. Pälidn — Oslo, se-žo om kaikiš suremb Norvegijan lidn.

Norvegijan Kunigahuz
Kongeriket Norge (bukmol)
Kongeriket Noreg (nünošk)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Oslo
Eläjiden lugu (2024) 5,550,203[1] ristitud
Pind 385,207[2] km²
Norvegijan Kunigahuz Kongeriket Norge (bukmol) Kongeriket Noreg (nünošk)
Kel' norvegijan (bukmol da nünošk)
Valdkundan pämez' Haral'd V
Päministr Jonas Gar Störe
(Jonas Gahr Støre)
Religii hristanuskond
Valüt norvegijan kron (NOK)
Internet-domen .no
Telefonkod +47
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Valdkund om PAKO:n ühtnijan vspäi 1949, sen ühteks alusenpanijoišpäi. Norvegii ei ole EÜ:n palaks, no mülüb Evropan ekonomižhe zonha.

Istorii

vajehta
 
Neröi-fjord

Vn 1905 7. päiväl kezakud ripmatomuz om tedotadud stortingal (Norvegijan parlamental) Ročinmaspäi. Vn 1905 elokun referendum vahvišti norvegijalaižiden ripmatomuden tahtod 99,95 % satusenke. Sil-žo vodel Ročinma tundišti Norvegijan ripmatomut. Uden valdkundan parlament i rahvaz referendumal valičiba monarhijan ohjastusen formad, i Karl Danijalaine-princ kändihe kunigahaks Hokon VII-nimenke. Vn 1907 Hristianijan konvencii vahvišti Norvegijan ripmatomut lopuližikš suriden valdkundoiden polespäi.

Jäl'gmäine Konstitucii (bukmol: Kongeriket Norges Grunnlov) om väges vspäi 1814 möhembaižidenke vajehtusidenke vozil 2012, 2014[3].

Geografijan andmused

vajehta
 
Norvegijan reljefan kart

Norvegijal om röunoid[4] Suomenmanke (röunan piduz — 727 km) da Venämanke (196 km) pohjoižpäivnouzmas, Ročinmanke päivnouzmas (1619 km). Ühthine röunoiden piduz om 2542 km. Sen suvipäivlaskmaižed randad lainištab Pohjoižmeri, päivlaskmaižed randad — Norvegine meri, i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Barencan meri. Ühthine kontinentaline randanpird om 25 148 km[5] da läheližiden sariden randanpird om 58 133 km. Sen ližaks, Norvegii ohjastab Jan Majen- da Kondjan-saril, Špicbergen-sarištol Jävaldmeres, Buve-sarel Atlantižen valdmeren suves.

Norvegijan kontinentaline pala sijadase Skandinavijan pol'sarel. Se om mägikaz valdkund, man keskmäine korktuz om 490 m meren pindan päl. Valdkundan harakterine pird om fjordiden olend olmas, nene merikarad lähttas edahaks territorijan südäimehe. Läz 50 tuhad sarid sijadasoiš Norvegijas. Kaikiš korktemb čokkoim om Gallhöpiggen-mägi (2469 m).

Evrop-kontinentan kaikiš pohjoižemb čokkoim sijadase Norvegijas, 71,2° pohjoižlevedust, se om Nordkin-nem'.

Londuseližed varad oma kivivoi, londuseline gaz, metallad (raudkivend, titan, vanadii, vas'k, nikel', cink), berillii, kala, ozrikkivi, toižed varad — hahktin, apatit i niobii, kivihil' (Špicbergenal), tal'k, grafit, špat, mouckivi, dolomit, mramor.

Politine sistem

vajehta
 
Norvegijan parlamentan pert' Oslos

Norvegii om unitarine valdkund. Se otab konstitucižen monarhijan da parlamentižen demokratijan principid aluseks. Valdkundan da radonoigendajan tobmuden pämez' om kunigaz (norv.: Kung av Norge) — Haral'd V vspäi 1991.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament — Storting (norv.: Stortinget «sur' suim»), kogoneb 169 deputatad. Kaik rahvaz valičeb heid kerdan nelläs vodes. Valičendoiden jäl'ghe sanuden enamba änid partijan lider tuleb päministraks (norv.: statsminister «valdkundaline ministr»), ohjastusen pämeheks.

Jonas Gar Störe radab päministran vn 2021 redukun 14. päiväspäi, valdkundan röunantagaižiden azjoiden ministr vll 2005−2012. Edeline päministr om Erna Sul'berg (2013−2021). Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2021 13. päiväl sügüz'kud.

Ülembaine käskuzkundaline tobmuz om Norvegijan Ülembaine Käskuzkund (norv.: Norges Høyesterett), kogoneb 20 sudijaspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Norvegijan administrativiž-territorialine jagand.

Norvegii jagase 15 agjaks[6] (fül'ke:ks, gubernijaks, norv.: fylke), ned alajagasoiš 356 kundaks (kommunaks, norv. kommune). Vll 2020−2023 naprind oli ühtištada severzid-se agjoid i poleta niiden lugud üks'toštkümnehesai, no se om tühjitadud paloin.

 
Norvegijan agjad (2024)[6]
# Agjad Administrativine keskuz
3   Oslo Oslo
11   Rugalann Stavanger
15   Möre og Romsdal Molde
18   Nurlann Budö
31   Östfoll Sarpsborg
32   Akershus Oslo
33   Buskerud Drammen
34   Innlandet Hamar
39   Vestfoll Tönsberg
40   Telemark Šijen
42   Agder Kristiansann
46   Vestlann Bergen
50   Tröndelag Steinhjer
55   Troms Tromsö
56   Finnmark Vadsö

Eläjad

vajehta

Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 5 063 709 ristitud[7], vl 2018 — 5 372 191 ristitud[8]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Eläjad Norvegijas rahvahad (2017): norvegijalaižed — 83,2 % (heiden kesken saamalaižed läz 60 tuhad — 1,1 %), toižed evropalaižed — 8,3 %, toižed rahvahad — 8,5 %.

Uskondan mödhe (2016): lüteranad-evangelistad (Norvegijan oficialine jumalankodikund) — 70,6 %, islamanuskojad — 3,2 %, riman katolikad — 3,0 %, toižed hristanuskojad — 3,7 %, toižed uskojad — 2,5 %, märhapanendata — 17,0 %.

Ristitišton 78 % oma lidnalaižed eläjad. Norvegine lidnanvuitte taho om žilo enamba 200 eläjad ristitištonke da lähemba 50 metrad toine toižespäi pertidenke.

Norvegijan järed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha[9]): Oslo, Bergen, Tronheim, Stavanger, Fredrikstad i Drammen.

Ižanduz

vajehta

Norvegii om Pohjoiževropan kaikiš järedamb valdkund kivivoin da londuseližen gazan sal'hen mödhe. Neniš sarakoiš sättas läz pol't man kogosüdäiproduktad. Tehtas äi energijad gidroelektrostancijoiš, ka sen tagut voimuz om vedamha äi kivivoid röunoiden irdpolihe.

Praznikad

vajehta

Nimikirjutesen erased praznikad eile oficialižikš lebupäivikš.

Norvegijan praznikad
Kunpäiv Vepsän nimi Sijaline nimi Kommentarijad
1. viluku Uz' voz' Første nyttårsdag
7 nedalid edel Äipäiväd Maidnedalin lop Fastelavn 2020 — 23. uhokud; 2021 — 14. uhokud
keväz'ku / sulaku Äipäiv i Äipäivän Ezmärg Første påskedag i Andre påskedag 2020 — 12. i 13. sulakud; 2021 — 4. i 5. sulakud
1. semendku Radon päiv Første mai
17. semendku Norvegijan konstitucijan päiv Syttende mai / Grunnlovsdagen / Nasjonaldagen Konstitucijan vahvištusen päiv vl 1814
49. i 50. päiv Äipäivän jäl'ghe Stroicanpäiv i Pühän Hengen päiv Første pinsedag i Andre pinsedag 2020 — 31. semendkud i 1. kezakud; 2021 — 23. i 24. semendkud
24. tal'vku Sündumpäiv Julaften Vaumitas verolišt sömäd da jomid Karačunale
25. tal'vku Karačun Første Juledag Oigetas koume päiväd
26. tal'vku Ph. Stefanan päiv Andre juledag

Homaičendad

vajehta
  1. Ristitišt vn 2024 1. päiväl vilukud. — Statistisk sentralbyrå (Norvegijan Statistine keskuzbüro, ssb.no). (angl.) Accessdate=2024-02-27
  2. Arealstatistics for Norway 2020, mapping directory for Norway (Pindan statistik Norvegijas vl 2020). — Kartverket.no. Accessdate=2020-03-10 (angl.)
  3. Norvegijan Konstitucijan jäl'gmäižen versijan anglijankel'ne känduz valdkundan parlamentan stortinget.no-saital.
  4. Norvegijan röunad // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  5. Statistical Yearbook of Norway 2011 (Norvegijan statistikan jogavozne kirj 2011). (angl.)
  6. 6,0 6,1 Norvegijan agjad vl 2024 regjeringen.no-saital. Accessdate=2024-02-29|language=no
  7. Ristitišt igän mödhe vn 2013 1. päiväl vilukud. — Statistisk sentralbyrå (Statistine keskuzbüro, ssb.no). (angl.)
  8. Norvegijan ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  9. Norvegijan kommuniden da lidnoiden ristitišt (2012-01-01). — Ssb.no. (norv.)

Irdkosketused

vajehta



Evropan valdkundad
 
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.