Avaita pämenü

Moldov vai Moldavii (rom.: Moldovа), täuz' oficialine nimituz — Moldovan Tazovaldkund (rom.: Republica Moldova), om mererandatoi valdkund Suvipäivnouzmpol'žes Evropas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Kišinöv.

Moldovan Tazovaldkund
Republica Moldova
 Flag
Flag of Moldova.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Moldova.svg
Pälidn Kišinöv
Eläjiden lugu (2018) 3 437 720[1][2] ristitud
Pind 33 851 km²
Moldovan Tazovaldkund Republica Moldova
Kel' romanijan (moldovan etnolekt)
Valdkundan pämez' Igor' Dodon
Päministr Pavel Filip
Religii hristanuskond
Valüt Moldovan lei (MDL)
Internet-domen .md
Telefonkod +373
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Vozil 1924−1991 Moldov oli NSTÜ:n palaks: vll 1924−1940 kuti Ukrainan avtonomii, vozil 1940−1991 — NSTÜ:n tazovaldkundaks.

Vn 1991 27. päiväl elokud Moldov tedištoiti ripmatomudes Nevondkundaližes Ühtištusespäi.

Jäl'gmäine valdkundan konstitucii[3] (rom.: Constituţia) om vahvištadud parlamental vn 1994 29. päiväl heinkud da tuli väghe sen-žo voden 27. päiväl elokud. Nügüd' se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Moldovan reljefan kart.

Moldov om mavaldkundröunoiš Romanijanke päivlaskmas (röunan piduz — 450 km), Ukrainanke pohjoižes, päivnouzmas da suves (940 km). Ühthine röunoiden piduz — 1390 km. Moldov om mererandatoi valdkund, no man suves Mustmeren randpol' sijadase ani läz.

Valdkund levigandeb kukhikahal tazangištol. Moldovan kaikiš korktemb čokkoim om Balanešti-mägi, 429 m valdmeren pindan päl. Valdkundan znamasižed joged oma Dnestr i Prut. Kaik joged jokstas Mustmerhe. 200-metrine Dunai-jogen randan pala om Moldovan kaikiš suvembaks čokkoimeks.

Klimat om ven kontinentaline, pehmdanke tal'venke, keza oleskeleb pit'kan päipaštokahan. Vilukun keskmäine lämuz om −4 C°, heinkun — +21 C°. Paneb sadegid 380..550 mm vodes, kuidme tazomäras.

Londuseližed pävarad oma bur hil', fosforitad; toižed varad — mouckivi, sauvondgips, mustma.

Politine sistemRedaktiruida

 
Moldovan parlamentan sauvuz Kišinövas.

Moldov om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (rom.: Președintele). Vspäi 2016 kaik rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Ende parlamentan ühtnijad valičiba prezidentad vozil 2001−2012. Prezident paneb päministrad (rom.: Prim-ministrul) radnikusele parlamentan hökkähtusenke.

Parlament (rom.: Parlamentul Republicii Moldova) om üks'kodine 101 ühtnijanke. Kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 30. päiväl kül'mkud. Prezidentan järgenduseližed valičendad oliba kaks'turaižed vl 2016 (30. reduku da 13. kül'mku), Igor' Dodon sai vägestust ezmäižes (47,98%) i kahtendes turas (52,18%). Vs 2016 vilukun 20. päiväspäi Pavel Filip radab päministran.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Moldovan administrativiž-territorialine jagand.

Moldov jagase 32 rajonha (rom.: raion), 5 municipijha (3 sured lidnad, 1 avtonomijan pälidn da 1 territorijan pälidn), 1 avtonomii (Gagauzii man suves) da Dnestran huran randišton administrativiž-territorialižihe ühtnikoihe eriliženke oiktuzliženke statusanke (Dnestranrandal om ičeze administrativine jagand). Edemba rajonad alajagasoiš 61 lidnha da 916 küläkommunha. 32 lidnad-rezidencijad oma rajoniden keskusikš. Kišinöv-municipii jagase 5 sektorha (Kišinöv-lidn), 6 lidnha da 12 kommunha. Toižed municipijad alajagasoiš kommunihe.

Tundištamatoi Dnestranrandan Moldovan Tazovaldkund-valdkund kontroliruib Dnestran huran randan ühtnikoiden tobmad palad da Benderi-lidn oiktal randal, ned oma hoik jono pidust' Ukrainan röunad. Dnestranrand alištub keskuzohjastusele vaiše paloin.

EläjadRedaktiruida

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 3,557,600 ristitud[4]. Kaikiš suremb ristitišt oli 4,366,300 eläjad vl 1991. Läz 25% ristitištod (600..1000 tuhad valdkundan rahvahanikoid) ratas verhiš maiš.

Rahvahad (2014): moldovalaižed — 75,1%, romanijalaižed — 7,0%, ukrainalaižed — 6,6%, gagauzalaižed — 4,6%, venänikad — 4,1%, bolgarijalaižed — 1,9%, toižed rahvahad — 0,7%.

Vn 2004 rahvahanlugemižen mödhe 93% eläjid oliba ortodoksižen jumalankodikundan uskojad.

Toižed järedad lidnad (enamba 45 tuh. ristituid vl 2014, surembaspäi penembha): Bel'ci, Tiraspol', Benderi, Ribnic. Kaik om 66 lidnad da 1615 küläd valdkundas.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2014 Moldovan päeksport[5] oli söndtavarad — 26% (sidä kesken jomad da südäiveded), sobad — 22%, mašiništ — 14%, vin da tabak — 9%, himine produkcii — 7%, kanghad — 7%; toine eksport oli pühävoi da toižed razvad — 3%. Vl 2014 Romanii, Venäma, Italii, Ukrain da Saksanma oliba pätorguindpartnörikš.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida