Mustmägi, Černogorii vai Montenegro (mustm.: Црна Гора, Crna Gora, nece om täuz' oficialine nimituz), om tazovaldkund Evropan suvipäivnouzmpoles, Balkanan pol'saren Adriatižel randištol. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Podgoric.

Mustmägi
Црна Гора / Crna Gora
 Flag
Flag of Montenegro.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Montenegro.svg
Pälidn Podgoric
Eläjiden lugu (2018) 614 249[1] ristitud
Pind 13 812 km²
Mustmägi Црна Гора / Crna Gora
Kel' mustmägin
Valdkundan pämez' Milo Džukanovič
Päministr Duško Markovič
Religii hristanuskond, islam
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .me[3]
Telefonkod +382
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Vspäi 2010 valdkund om kandidatan kändamha EÜ:n ühtnijaks. Vspäi 2017 om PAKO:n ühtnijan.

IstoriiRedaktiruida

Vn 2006 3. päiväl kezakud Mustmägi tedištoiti ripmatomudes Serbijan da Mustmägin Konfederacijaspäi referenduman satusiden mödhe.

Tazovaldkundan edeližed Konstitucijad (mustm.: Ustav Crne Gore) oliba vahvištadud vozil 1905, 1992 i 2006. Valdkundan nellänz' lugul Konstitucii[4][5] om olmas vs 2007 redukun 20. päiväspäi, se om väges vn 2013 kohendusidenke.

Istorine da kul'turine pälidn om Cetine.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Mustmägin reljefan kart.

Mustmägi om mavaldkundröunoiš Horvatijanke päivlaskmas (röunan piduz — 14 km), Bosnijan da Gercegovinanke lodehes (225 km), Serbijanke pohjoižpäivnouzmas da Kosovonke[6] suvipäivnouzmas (ühtes 203 km), Albanijanke suves (172 km). Ühthine röunoiden piduz om 614 km.

Mustmägin suvipäivlaskmaižed randad lainištab Adriatine meri. Randanpird om 293,5 km.[7]

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Zla Kolat-mägenoc, 2534 m valdmeren pindan päl.

Saum vezid — 1,5%. Kaikiš suremb järv om Skadar Albanijan röunal.

Londuseližed pävarad oma boksitad, raudkivend, kivihil'.

Politine sistemRedaktiruida

 
Mustmägin ohjastusen pert' Podgoricas.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (mustm.: Predsjednik Crne Gore), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Prezidental om kahtenden strokun voimust.

Mustmägin parlament (mustm.: Skupština Crne Gore) om üks'kodine, se mülütab 81 ühtnijad: 76 heišpäi valitas kaikel rahvahal i 5 ezitajad albanižes rahvahanvähembusespäi, kaik hö ratas nell' vot.

Radonoigendai tobmuz om Mustmägin ohjastuz (mustm.: Vlada Crne Gore), parlament vahvištab sen mülükundan prezidentan taričendan mödhe.

Käskuzkundaline tobmuz om kaks'pordhikaz. Mustmägin Ülembaine Käskuzkund ühtenzoitab käskusiden kävutandan kaikel valdkundan territorijal.

Nügüdläine Milo Džukanovič-prezident radab vs 2018 semendkun 20. päiväspäi (vll 2008−2010 i 2013−2016 radoi Mustmägin päministran). Duško Markovič om päministran vs 2016 kül'mkun 28. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 16. päiväl redukud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Mustmägin administrativiž-territorialine jagand.

Mustmägi jagase 21 municipalitetaks (mustm.: opština) da sen ližaks 2 lidnümbrikoks Podgorican südäimes.

EläjadRedaktiruida

Mustmägiš elädas mustmägilaižed. Vl 2011 valdkundan eläjiden lugu oli 625,266 ristitud[8], se oli kaikiš suremb ristitišt.

Rahvahad (2011): mustmägilaižed — 45,0%, serbalaižed — 28,7%, bošnäklaižed — 8,7%, albanijalaižed — 4,9%, slavilaižed-islamanuskojad — 3,3%, čiganalaižed — 1,0%, horvatijalaižed — 1,0%, toižed rahvahad — 2,5%, rahvahuden ozutandata — 4,9%.

Kodikelen mödhe (2011): serban kel' — 42,9%, mustmägin kel' — 37,0%, bosnijan kel' — 5,3%, albanijan kel' — 5,3%, serbanhorvatan kel' — 2,0%, toižed keled — 3,5%, märhapanendata — 4,0%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 72,1%, islamanuskojad — 19,1%, katolikad — 3,4%, ateistad — 1,2%, toižed uskojad — 1,5%, märhapanendata — 2,7%.

Mustmägin toižed järedad lidnad (enamba 20 tuh. ristituid vn 2003 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Nikšič, Plevl'. Lidnalaižiden pala om 67,5% (2020).

IžanduzRedaktiruida

Mustmägin päeksport om alüminii, teraraudad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Mustmägin ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus. // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. De facto. Formaližikš valdkund eile evron zonan ühtnijan.
  3. Mugažo .yu kuti enzne Jugoslavijan valdkund-ühtnii.
  4. Mustmägin Konstitucii parlamentan oficialižel saital (skupstina.me). (mustm.)
  5. Mustmägin Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  6. Mustmägi tundišti Kosovon ripmatomut. — Lenta.ru. (ven.)
  7. Гора у бројкама (Mustmägin polhe luguil). — Завод за статистику Црне Горе (Mustmägin statistikan radnikoičend, monstat.org), 2008. (mustm.)
  8. Prvi rezultati, Popis stanovništva, domaćinstava i stanova u Crnoj Gori 2011 (Mustmägin ezmäižen rahvahanlugemižen rezul'tatad vl 2011). — Zavod za statistiku Crne Gore (monstat.org). (mustm.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.