Irlandii
Irlandii (irl.: Éire [ˈeːɾʲə], angl.: Ireland [ˈaɪərlənd], sijaline [ˈaɾlənd]), nece om oficialine nimi, kävutadas Irlandijan Tazovaldkund-nimitust mugažo (irl.: Poblacht na hÉireann, angl.: Republic of Ireland), om valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin, sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Dublin |
| Eläjiden lugu (2018) | 5,068,050[1] ristitud |
| Pind | 70,273 km² |
| |
| Kel' | irlandijan, anglijan |
| Valdkundan pämez' | Maikl D. Higgins |
| Päministr | Mikal Martin |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[2] |
| Internet-domen | .ie[3] |
| Telefonkod | +353 |
| Aigvö | tal'vel UTC, kezal UTC+1 |
Valdkund ei ole PAKO:n ühtnii, no neitraline om. Vspäi 1973 om EÜ:n ühtnijaks.
Etimologii
vajehtaValdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki.
Istorii
vajehtaVll 1919−1921 soda Irlandijan ripmatomudes mäni, se lopihe Britaniž-irlandižen kožundaktan allekirjutamižel vn 1921 6. päiväl tal'vkud. Voden jäl'ghe, vn 1922 6. tal'vkud, Irlandii sai dominion-statusan Sures Britanijaspäi Britanižen imperijan mülündas. Täuden ripmatomuden päiv oli vn 1931 11. tal'vku. Toižen mail'man sodan aigan Irlandii oli neitraližeks valdkundaks.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (irl.: Bunreacht na hÉireann) oli olmas vspäi 1919. Irlandijan koumanz' lugul Konstitucii[4][5] om pandud eloho vn 1937 29. päiväl tal'vkud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges äiluguižidenke kohendusidenke, vn 1996 tundujidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused
vajehta
Irlandii otab ühtennimižen saren tobmad palad. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. Irlandijal om mavaldkundröunoid Surenke Britanijanke (443 km). Randanpird — 1448 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill-mägi, 1041 m valdmeren pindan päl.
Klimat om ven mererandaline. Tal'v om hobed, keza om viluhk.
Londuseližed varad oma cink, hahktin, hobed, vas'k, kuld, londuseline gaz, turbaz.
Politine sistem
vajehta
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (irl.: Uachtarán na hÉireann, angl.: President of Ireland), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, voib valitas kahtišti.
Parlament (irl.: Oireachtas, virktas «Erahtas», znamoitas «nevondkund») om kaks'kodine, prezident om parlamentan ühtnijan mugažo. Üläkodi om Irlandijan Senat (irl.: Seanad Éireann) 60 ühtnijanke, heišpäi päministr paneb radnikusele 11 ristitud, Rahvahaline i Dublinan universitetad valitas 6 ristitud, valičijoiden kollegii kundoiden nimikirjutesišpäi — 44 ristitud, täuz'valdoiktusiden strok om seičemehe vodhesai. Alakodi om Irlandijan Suim (irl.: Dáil Éireann) 158 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 29. päiväl kül'mkud. Maikl D. Higgins radab prezidentan vn 2011 kül'mkun 11. päiväspäi (56,8 % änid kahtendes turas) kahtenden strokun, sai 55,8 % änid ezmäižes turas vn 2018 valičendoil. Mikal Martin radab päministran vn 2020 kezakun 27. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Irlandijan administrativiž-territorialine jagand.
Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe koumed grafkundad da üks' lidn (Dublin). Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaliženke ohjastusenke: 26 grafkundad (angl.: county), kaks' lidnad-grafkundad (Limerik, Uoterford) da koume lidnad (Dublin, Kork, Goluei). Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas.
Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund jagase nelläks agjaks (angl.: province): Lenster, Manster, Konnaht, Ol'ster. Mugažo valdkund jagase kahesaks planiruindan regionaks.
Eläjad
vajehtaIrlandijas elädas irlandijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 4 593 100 ristitud[6]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 6 528 799 eläjad vl 1841 i om nügüd'. Ende se poleni näl'gan da emigracijan tagut, minimaline ristitišt oli 2 818 341 eläjad vl 1961.
Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 78,3 %, Irlandijan jumalankodikundan polenpidajad — 2,7 %, toižed hristanuskojad — 1,6 %, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3 %, islamanuskojad — 1,3 %, toižed uskojad — 2,4 %, religijatomad — 9,8 %, märhapanendata — 2,6 %.
Toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[7]): Kork, Limerik, Goluei, Uoterford. Lidnalaižiden pala om 63,7 % (2020).
Ižanduz
vajehtaIrlandii om korktas šingotadud lujas elokaz postindustrialine valdkund. Ižandusen hüvä olend rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Rahapanendoiden kucundan politik vedi sarakoiden kontrolinnoks verhiš maišpäi i pertiden korktoidennoks arvoidennoks. Valdkundaline velg ei ole sur', oli KSP:n 44,7 % surtte vl 2022. Industrijan päsarakod oma farmaceftine, himine, medicinižen ladimišton pästand, kompjuteroiden apparatižen periferijan i programholitusen tehmine, sömtegimišt (olud da toižed jomad). Toižed znamasižed sarakod oma finansižed holitišed i turizm.
Vl 2023 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli US$516 mlrd ekvivalentas (25. sija mail'mas; ostmižmahtusen paritetan mödhe US$633 mlrd, 41. sija), ühtele hengele US$101,509 (US$124,596, koumanz' surtte mail'mas). Kogosüdäiproduktan palad (vn 2023 andmused): maižanduz 0,9 %, tegimišt 37,6 %, holitišiden sfer 56,6 %. Radnikoiden jargenduz sektoroidme (2015): maižanduz 5 %, tegimišt 11 %, holitišiden sfer 84 %.
Vl 2012 valdkundan päeksport oli zelläd (läz 60 %), elektromašiništ (13 %), medicinižed instrumentad (7 %); toine eksport — olud, argvoi, lehmänliha. Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i transportine mašiništ, erazvuiččed himižed substancijad, mineraline poltuz, materialad, söndtavarad. Irdpol'žen torguindan päühtnijad (2022) oma Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Irlandijan eksportan 30,3 % i importan 15,5 %), Sur' Britanii (päiči Pohjoižirlandijad, eksportan 8,2 % i importan 17,5 %), Saksanma (eksportan 12,1 % i importan 7,4 %), Kitai (eksportan 6,6 % i importan 10,4 %), Francii (eksportan 3,4 % i importan 8,7 %), Alamad (eksportan 6,8 % i importan 3,4 %), Bel'gii (eksportan 8,4 %), Šveicarii (importan 4,6 %).
Praznikad
vajehtaIrlandijan praznikad alajagasoiš oficialižihe da oficialitomihe. Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialiženke praznikanke ühtel päiväl.
Kaičenus paganudessai praznikad oma znamoitud kon'akol šriftal alemba kirjutadud tabludes.
| Kunpäiv | Vepsän nimi | Sijaline nimi | Kommentarijad |
|---|---|---|---|
| 1. viluku | Uz' voz' | Lá Caille or Lá na Bliana Nua | — |
| 1. uhoku | Ph. Brigittan päiv, Imbolk | Lá Fhéile Bríde | Keväden ezmäine päiv |
| 17. keväz'ku | Ph. Patrikan päiv | Lá Fhéile Pádraig | Kaikiš znamasižemb nacionaline praznik |
| jäl'gmäine videnz'päiv edel Äipäiväd | Pühä Videnz'päiv | — | — |
| ezmäine ezmärg Äipäivän jäl'ghe | Äipäivän Ezmärg | Luan Cásca | — |
| semendkun ezmäine ezmärg | Semendkun praznik | Lá an Lucht Oibre | — |
| 1. semendku | Bel'tain | Lá Bealtaine | Kezan ezmäine päiv |
| kezakun ezmäine ezmärg | Kezakun praznik | Lá Saoire i mí an Mheithimh | — |
| elokun ezmäine ezmärg | Elokun praznik | Lá Saoire i mí Lúnasa | — |
| 1. eloku | Lugnassad | Lá Lúnasa | Sügüzen ezmäine päiv, satusen keradand |
| 22. sügüz'ku | Mabon | — | Sügüz'ližen vauktantazostusen päiv |
| redukun jäl'gmäine ezmärg | Redukun praznik | Lá Saoire i mí Dheireadh Fómhair | — |
| 31. reduku | Samain | Oíche Shamhna | Kaikiden pühiden päivän kanun, Enzne Uz' Voz' |
| 25. tal'vku | Karačun | Lá Nollag | — |
| 26. tal'vku | Ph. Stefanan päiv | Lá Fhéile Stiofáin vai Lá an Dreoilín | — |
Homaičendad
vajehta- ↑ Irlandijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkul // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Edel 1999. vot — irlandijan funt.
- ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
- ↑ Irlandijan Tazovaldkundan Konstitucii 2012 kahtel kelel. — Constitution.ie. (irl.) (angl.)
- ↑ Irlandijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Irlandii: ristitišton da migracijan endustuz vn 2013 sulakus. — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)
- ↑ Vn 2011 rahvahanlugemine: Klassificiruidud ristitišt territorijan mödhe (Enzne Ezmäine tom). — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)
Irdkosketused
vajehta- Irlandijan prezidentan sait (president.ie). (angl.) (irl.)
- Irlandijan päministran oficialine sait (taoiseach.gov.ie). (irl.) (angl.)
- «Irlandijan ohjastuz onlain»-sait (gov.ie). (irl.) (angl.)
- Irlandijan parlamentan sait (oireachtas.ie). (irl.) (angl.)
| Irlandii Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |