Irlandii (irl.: Éire [ˈeːɾʲə], angl.: Ireland [ˈaɪərlənd], sijaline [ˈaɾlənd]), nece om oficialine nimi, kävutadas Irlandijan Tazovaldkund-nimitust mugažo (irl.: Poblacht na hÉireann, angl.: Republic of Ireland), om valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin, sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest.

Irlandii
Éire (irl.)
Ireland (angl.)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Dublin
Eläjiden lugu (2018) 5,068,050[1] ristitud
Pind 70,273 km²
Irlandii Éire (irl.) Ireland (angl.)
Kel' irlandijan, anglijan
Valdkundan pämez' Maikl D. Higgins
Päministr Mikal Martin
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .ie[3]
Telefonkod +353
Aigvö tal'vel UTC,
kezal UTC+1

Valdkund eile PAKO:n ühtnii, no neitraline om. Vspäi 1973 om EÜ:n ühtnijaks.

Etimologii

vajehta

Valdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki.

Istorii

vajehta

Vn 1922 6. päiväl tal'vkud Irlandii sai dominion-statusan Sures Britanijaspäi. Täuden ripmatomuden päiv oli vn 1931 11. tal'vku.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (irl.: Bunreacht na hÉireann) oli olmas vspäi 1919. Irlandijan koumanz' lugul Konstitucii[4][5] om pandud eloho vn 1937 29. päiväl tal'vkud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges äiluguižidenke kohendusidenke, vn 1996 tundujidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

vajehta

Irlandii otab ühtennimižen saren tobmad palad. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. Irlandijal om mavaldkundröunoid Surenke Britanijanke (443 km). Randanpird — 1448 km.

Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill-mägi, 1041 m valdmeren pindan päl.

Klimat om ven mererandaline. Tal'v om hobed, kezal om viluhk.

Londuseližed varad oma cink, hahktin, hobed, vas'k, kuld, londuseline gaz, turbaz.

Politine sistem

vajehta
 
Irlandijan parlamentan pert' Dublinas

Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (irl.: Uachtarán na hÉireann, angl.: President of Ireland), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, voib valitas kahtišti.

Parlament (irl.: Oireachtas, virktas «Erahtas», znamoitas «nevondkund») om kaks'kodine, prezident om parlamentan ühtnijan mugažo. Üläkodi om Irlandijan Senat (irl.: Seanad Éireann) 60 ühtnijanke, heišpäi päministr paneb radnikusele 11 mest, Rahvahaline i Dublinan universitetad valitas 6 mest, valičijoiden kollegii kundoiden nimikirjutesišpäi — 44 ristitud, täuz'valdoiktusiden strok om seičemehe vodhesai. Alakodi om Irlandijan Suim (irl.: Dáil Éireann) 158 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud. Maikl D. Higgins radab prezidentan vs 2011 kül'mkun 11. päiväspäi (56,8% änid kahtendes turas) kahtenden strokun, sai 55,8% änid ezmäižes turas vn 2018 valičendoil. Mikal Martin radab päministran vn 2020 kezakun 27. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Irlandijan administrativiž-territorialine jagand.

Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe 3 grafkundad da 1 lidn (Dublin). Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaliženke ohjastusenke: 26 grafkundad (angl.: county), 2 lidnad-grafkundad (Limerik, Uoterford) da 3 lidnad (Dublin, Kork, Goluei). Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas.

Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund jagase nelläks agjaks (angl.: province): Lenster, Manster, Konnaht, Ol'ster. Mugažo valdkund jagase kahesaks planiruindan regionaks.

Eläjad

vajehta

Irlandijas elädas irlandijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 4 593 100 ristitud[6]. Kaikiš suremb ristitišt oli 6 528 799 eläjad vl 1841 i om nügüd'. Ende se poleni näl'gan da emigracijan tagut, minimaline ristitišt oli 2 818 341 eläjad vl 1961.

Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 78,3%, Irlandijan jumalankodikund — 2,7%, toižed hristanuskojad — 1,6%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3%, islamanuskojad — 1,3%, toižed uskojad — 2,4%, religijatomad — 9,8%, märhapanendata — 2,6%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[7]): Kork, Limerik, Goluei, Uoterford. Lidnalaižiden pala om 63,7% (2020).

Ižanduz

vajehta

Vl 2012 Irlandijan päeksport oli zelläd (läz 60%), elektromašiništ (13%), medicinižed instrumentad (7%); toine eksport — olud, argvoi, lehmänliha. Sur' Britanii da AÜV oma torguindan päühtnijad.

Praznikad

vajehta

Irlandijan praznikad alajagasoiš oficialižihe da oficialitomihe. Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialiženke praznikanke ühtel päiväl.

Kaičenus paganudessai praznikad oma znamoitud kon'akol šriftal alemba kirjutadud tabludes.

Irlandijan praznikad
Kunpäiv Vepsän nimi Sijaline nimi Kommentarijad
1. viluku Uz' voz' Lá Caille or Lá na Bliana Nua
1. uhoku Ph. Brigittan päiv, Imbolk Lá Fhéile Bríde Keväden ezmäine päiv
17. keväz'ku Ph. Patrikan päiv Lá Fhéile Pádraig Kaikiš znamasižemb nacionaline praznik
jäl'gmäine videnz'päiv edel Äipäiväd Pühä Videnz'päiv
ezmäine ezmärg Äipäivän jäl'ghe Äipäivän Ezmärg Luan Cásca
semendkun ezmäine ezmärg Semendkun praznik Lá an Lucht Oibre
1. semendku Bel'tain Lá Bealtaine Kezan ezmäine päiv
kezakun ezmäine ezmärg Kezakun praznik Lá Saoire i mí an Mheithimh
elokun ezmäine ezmärg Elokun praznik Lá Saoire i mí Lúnasa
1. eloku Lugnassad Lá Lúnasa Sügüzen ezmäine päiv, satusen keradand
22. sügüz'ku Mabon Sügüz'ližen vauktantazostusen päiv
redukun jäl'gmäine ezmärg Redukun praznik Lá Saoire i mí Dheireadh Fómhair
31. reduku Samain Oíche Shamhna Kaikiden pühiden päivän kanun, Enzne Uz' Voz'
25. tal'vku Karačun Lá Nollag
26. tal'vku Ph. Stefanan päiv Lá Fhéile Stiofáin vai Lá an Dreoilín

Homaičendad

vajehta
  1. Irlandijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkul // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Edel 1999 vot — irlandijan funt.
  3. Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. Irlandijan Tazovaldkundan Konstitucii 2012 kahtel kelel. — Constitution.ie. (irl.) (angl.)
  5. Irlandijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  6. Irlandii: ristitišton da migracijan endustuz vn 2013 sulakus. — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)
  7. Vn 2011 rahvahanlugemine: Klassificiruidud ristitišt territorijan mödhe (Enzne Ezmäine tom). — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Evropan valdkundad
 
Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.