Irlandii
Irlandii (irl.: Éire [ˈeːɾʲə], angl.: Ireland [ˈaɪərlənd], sijaline [ˈaɾlənd]), nece om oficialine nimi, kävutadas Irlandijan Tazovaldkund-nimitust mugažo (irl.: Poblacht na hÉireann, angl.: Republic of Ireland), om valdkund Evropan pohjoižes. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Dublin, sen aglomeracii mülütab man ristitišton koumandest.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Dublin |
| Eläjiden lugu (2018) | 5,068,050[1] ristitud |
| Pind | 70,273 km² |
| |
| Kel' | irlandijan, anglijan |
| Valdkundan pämez' | Maikl D. Higgins |
| Päministr | Mikal Martin |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[2] |
| Internet-domen | .ie[3] |
| Telefonkod | +353 |
| Aigvö | tal'vel UTC, kezal UTC+1 |
Valdkund ei ole PAKO:n ühtnii, no neitraline om. Vspäi 1973 om EÜ:n ühtnijaks.
Etimologii
vajehtaValdkundan nimi sündui irlandijan kelen «Éire»-sanaspäi, kudamb «valdkund» znamoičeb-ki.
Istorii
vajehtaVn 1922 6. päiväl tal'vkud Irlandii sai dominion-statusan Sures Britanijaspäi. Täuden ripmatomuden päiv oli vn 1931 11. tal'vku.
Valdkundan ezmäine Konstitucii (irl.: Bunreacht na hÉireann) oli olmas vspäi 1919. Irlandijan koumanz' lugul Konstitucii[4][5] om pandud eloho vn 1937 29. päiväl tal'vkud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Se om väges äiluguižidenke kohendusidenke, vn 1996 tundujidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused
vajehta
Irlandii otab ühtennimižen saren tobmad palad. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren Kel'tan da Irlandijan meriden randoil. Irlandijal om mavaldkundröunoid Surenke Britanijanke (443 km). Randanpird — 1448 km.
Kaikiš korktemb čokkoim om Karantuill-mägi, 1041 m valdmeren pindan päl.
Klimat om ven mererandaline. Tal'v om hobed, kezal om viluhk.
Londuseližed varad oma cink, hahktin, hobed, vas'k, kuld, londuseline gaz, turbaz.
Politine sistem
vajehta
Ohjandusen form om unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (irl.: Uachtarán na hÉireann, angl.: President of Ireland), kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, voib valitas kahtišti.
Parlament (irl.: Oireachtas, virktas «Erahtas», znamoitas «nevondkund») om kaks'kodine, prezident om parlamentan ühtnijan mugažo. Üläkodi om Irlandijan Senat (irl.: Seanad Éireann) 60 ühtnijanke, heišpäi päministr paneb radnikusele 11 ristitud, Rahvahaline i Dublinan universitetad valitas 6 ristitud, valičijoiden kollegii kundoiden nimikirjutesišpäi — 44 ristitud, täuz'valdoiktusiden strok om seičemehe vodhesai. Alakodi om Irlandijan Suim (irl.: Dáil Éireann) 158 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Parlamentan alakodin ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 26. päiväl uhokud. Maikl D. Higgins radab prezidentan vn 2011 kül'mkun 11. päiväspäi (56,8 % änid kahtendes turas) kahtenden strokun, sai 55,8 % änid ezmäižes turas vn 2018 valičendoil. Mikal Martin radab päministran vn 2020 kezakun 27. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Irlandijan administrativiž-territorialine jagand.
Vl 1994 Dublin-grafkundan sijas tegihe koumed grafkundad da üks' lidn (Dublin). Vspäi 2014 valdkundas om 31 administrativišt ühtnikad sijaliženke ohjastusenke: 26 grafkundad (angl.: county), kaks' lidnad-grafkundad (Limerik, Uoterford) da koume lidnad (Dublin, Kork, Goluei). Sen ližaks, nügüd' municipaližiden ümbrikoiden sistem om peniden lidnnevondkundoiden sijas.
Istorižikš Irlandijan Tazovaldkund jagase nelläks agjaks (angl.: province): Lenster, Manster, Konnaht, Ol'ster. Mugažo valdkund jagase kahesaks planiruindan regionaks.
Eläjad
vajehtaIrlandijas elädas irlandijalaižed. Vl 2013 valdkundan eläjiden lugu oli 4 593 100 ristitud[6]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt oli 6 528 799 eläjad vl 1841 i om nügüd'. Ende se poleni näl'gan da emigracijan tagut, minimaline ristitišt oli 2 818 341 eläjad vl 1961.
Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 78,3 %, Irlandijan jumalankodikund — 2,7 %, toižed hristanuskojad — 1,6 %, ortodoksižed hristanuskojad — 1,3 %, islamanuskojad — 1,3 %, toižed uskojad — 2,4 %, religijatomad — 9,8 %, märhapanendata — 2,6 %.
Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[7]): Kork, Limerik, Goluei, Uoterford. Lidnalaižiden pala om 63,7 % (2020).
Ižanduz
vajehtaVl 2012 Irlandijan päeksport oli zelläd (läz 60 %), elektromašiništ (13 %), medicinižed instrumentad (7 %); toine eksport — olud, argvoi, lehmänliha. Sur' Britanii da AÜV oma irdpol'žen torguindan päühtnijoikš.
Praznikad
vajehtaIrlandijan praznikad alajagasoiš oficialižihe da oficialitomihe. Nened jäl'gmäižed praznikad jäiba paganičiden aigoišpäi, praznuitas niid paksus oficialiženke praznikanke ühtel päiväl.
Kaičenus paganudessai praznikad oma znamoitud kon'akol šriftal alemba kirjutadud tabludes.
| Kunpäiv | Vepsän nimi | Sijaline nimi | Kommentarijad |
|---|---|---|---|
| 1. viluku | Uz' voz' | Lá Caille or Lá na Bliana Nua | — |
| 1. uhoku | Ph. Brigittan päiv, Imbolk | Lá Fhéile Bríde | Keväden ezmäine päiv |
| 17. keväz'ku | Ph. Patrikan päiv | Lá Fhéile Pádraig | Kaikiš znamasižemb nacionaline praznik |
| jäl'gmäine videnz'päiv edel Äipäiväd | Pühä Videnz'päiv | — | — |
| ezmäine ezmärg Äipäivän jäl'ghe | Äipäivän Ezmärg | Luan Cásca | — |
| semendkun ezmäine ezmärg | Semendkun praznik | Lá an Lucht Oibre | — |
| 1. semendku | Bel'tain | Lá Bealtaine | Kezan ezmäine päiv |
| kezakun ezmäine ezmärg | Kezakun praznik | Lá Saoire i mí an Mheithimh | — |
| elokun ezmäine ezmärg | Elokun praznik | Lá Saoire i mí Lúnasa | — |
| 1. eloku | Lugnassad | Lá Lúnasa | Sügüzen ezmäine päiv, satusen keradand |
| 22. sügüz'ku | Mabon | — | Sügüz'ližen vauktantazostusen päiv |
| redukun jäl'gmäine ezmärg | Redukun praznik | Lá Saoire i mí Dheireadh Fómhair | — |
| 31. reduku | Samain | Oíche Shamhna | Kaikiden pühiden päivän kanun, Enzne Uz' Voz' |
| 25. tal'vku | Karačun | Lá Nollag | — |
| 26. tal'vku | Ph. Stefanan päiv | Lá Fhéile Stiofáin vai Lá an Dreoilín | — |
Homaičendad
vajehta- ↑ Irlandijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkul // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Edel 1999. vot — irlandijan funt.
- ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
- ↑ Irlandijan Tazovaldkundan Konstitucii 2012 kahtel kelel. — Constitution.ie. (irl.) (angl.)
- ↑ Irlandijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Irlandii: ristitišton da migracijan endustuz vn 2013 sulakus. — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)
- ↑ Vn 2011 rahvahanlugemine: Klassificiruidud ristitišt territorijan mödhe (Enzne Ezmäine tom). — Irlandijan statistikan radnikoičend (cso.ie). (angl.)
Irdkosketused
vajehta- Irlandijan prezidentan sait (president.ie). (angl.) (irl.)
- Irlandijan päministran oficialine sait (taoiseach.gov.ie). (irl.) (angl.)
- «Irlandijan ohjastuz onlain»-sait (gov.ie). (irl.) (angl.)
- Irlandijan parlamentan sait (oireachtas.ie). (irl.) (angl.)
| Irlandii Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |