Estinma

Tarbhaine lehtpol'/levitadud
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'

Estinma (est.: Eesti), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund (est.: Eesti Vabariik), om Pohjoiževropan valdkundaks, sijadase Baltijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn.

Estinman Tazovaldkund
Eesti Vabariik
 Flag
Flag of Estonia.svg 		 Valdkundznam
Coat of arms of Estonia.svg
Pälidn Tallidn
Eläjiden lugu (2018) 1,244,288[1] ristitud
Pind 45,228 km²
Estinman Tazovaldkund Eesti Vabariik
Kel' estin
Valdkundan pämez' Kersti Kal'julaid
Päministr Kaja Kallas
Religii ateizm, hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .ee[3]
Telefonkod +372
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Vspäi 2004 Estinma om EÜ:n da PAKO:n ühtnii.

IstoriiRedaktiruida

Estinma sai ripmatomut ezmäižen kerdan vn 1918 24. päiväl uhokud Venäman imperijan čihodamižen satuseks. Oli okkupiruidud i mülütadud tazovaldkundaks NSTÜ:hü vn 1940 6. päiväl elokud. Vn 1991 20. päiväl elokud Estinma tedištoiti ičeze ripmatomuden udessündutandas.

Valdkundan ezmäižed koume Konstitucijad (est.: Põhiseadus vai Konstitutsioon) oliba olmas vll 1919−1920. Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii[4] om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 2003, 2007, 2011 i 2015 vajehtusidenke.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Estinman reljefan kart

Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km.

Rel'jef om tazo i kukhikaz sijidme. Kaikiš korktemb čokkoim om Sur' Munamägi-kukhanpä (318 m ü.m.t.) suvipäivnouzmaižel ülüdel.

Peipusjärv da Vörtsjärv oma Estinman kaikiš surembad reskvezijärved. Kaik om 1200 londuselišt järved, ned ottas territorijan 4,7%.

Klimat om meren i kontinentaližen röunal.

Londuseližed pävarad oma bitumine šoidkivi, turbaz, fosforitad, harvad mametallad; toižed varad — hahk mouckivi, saved, letked, dolomit, merinima, mahuz.

Politine sistemRedaktiruida

 
Estinman parlamentan pert' Tallidnas

Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (est.: Eesti president vai Vabariigi President). Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha videks vodeks, enamba kaht strokud jäl'geten ei sa. Prezident vahvištab päministrad (est. Eesti peaminister) radnikusele nelläks vodeks.

Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (est.: Riigikogu). Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijoid kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 3. päiväl keväz'kud. Kersti Kal'julaid om valitud parlamental (81 än't 101:späi) üks'jäižes kandidataspäi da radab prezidentan vs 2016 redukun 10. päiväspäi. Päministr om Kaja Kallas vs 2021 vilukun 26. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Estinman administrativiž-territorialine jagand.

Kaik om 47 lidnad Estinmas, kudambad mülüdas 15 makundha (est.: maakond).

MakundadRedaktiruida

Kaik om 15 makundad (agjad) valdkundas:

  1. Harju-makund (est.: Harju maakond vai Harjumaa)
  2. Hiiu-makund (est. Hiiu maakond vai Hiiumaa)
  3. Ida-Viru-makund (est. Ida-Viru maakond vai Ida-Virumaa)
  4. Jigevan makund (est. Jõgeva maakond vai Jõgevamaa)
  5. Järv-makund (est. Järva maakond vai Järvamaa)
  6. Lääne-makund (est. Lääne maakond vai Läänemaa)
  7. Lääne-Viru-makund (est. Lääne-Viru maakond vai Lääne-Virumaa)
  8. Pärnun makund (est. Pärnu maakond vai Pärnumaa)
  9. Pilvan makund (est. Põlva maakond vai Põlvamaa)
  10. Raplan makund (est. Rapla maakond vai Raplamaa)
  11. Saare-makund (est. Saare maakond vai Saaremaa)
  12. Tartun makund (est. Tartu maakond vai Tartumaa)
  13. Valgan makund (est. Valga maakond vai Valgamaa)
  14. Vil'jandin makund (est. Viljandi maakond vai Viljandimaa)
  15. Virun makund (est. Võru maakond vai Võrumaa)

EläjadRedaktiruida

Estinmas elädas estilaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 1 251 581 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 570 599 eläjad vn 1990 vilukus, se poleni emigracijan tagut.

Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine): estilaižed — 68,7%, venänikad — 24,8%, ukrainalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, suomalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, märhapanendata — 1,6%.

Kodikel' (2011): estin kel' — 68,5%, venäkel' — 29,6%, ukrainan kel' — 0,6%, toine kel' — 1,2%, märhapanendata — 0,1%.

Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 16,2%, lüteranad — 9,9%, toižed hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 54,1%, märhapanendata — 16,7%.

Kaikiš järedambad Estinman lidnad oma (surembaspäi penembha): Tallidn, Tartu, Narv, Pärnu, Kohtla-Järve, Vil'jandi, Rakvere, Maardu, Sillamäe. Lidnalaižiden pala om 69,2% (2020).

IžanduzRedaktiruida

Postindustrialine ekonomik šingotadud elektroniženke ohjastusenke. Znamasižed sarakod oma informacine, elektrotehnine, finansine i turizman holitand.

Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%).

HomaičendadRedaktiruida

  1. ↑ Estinman ristitišt // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. ↑ Edel 2011 vot — estin kron.
  3. ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
  4. ↑ Estinman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

IrdkosketusedRedaktiruida

Estinma Vikiaitas




Evropan valdkundad
 
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.

Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Estinma&oldid=136463"