Estinma
Estinma (est.: Eesti), täuz' oficialine nimi — Estinman Tazovaldkund (est.: Eesti Vabariik), om Pohjoiževropan valdkundaks, sijadase Baltijan meren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Tallidn.
Flag
|
Valdkundznam
|
| Pälidn | Tallidn |
| Eläjiden lugu (2018) | 1 244 288[1] ristitud |
| Pind | 45 228 km² |
| |
| Kel' | estin |
| Valdkundan pämez' | Kersti Kal'julaid |
| Päministr | Jüri Ratas |
| Religii | ateizm, hristanuskond |
| Valüt | evro (€) (EUR)[2] |
| Internet-domen | .ee[3] |
| Telefonkod | +372 |
| Aigvö | tal'vel UTC+2, kezal UTC+3 |
IstoriiRedaktiruida
Estinma sai ripmatomut ezmäižen kerdan vn 1918 24. päiväl uhokud Venäman imperijan čihodamižen satuseks. Oli okkupiruidud i mülütadud tazovaldkundaks NSTÜ:hü vn 1940 6. päiväl elokud. Vn 1991 20. päiväl elokud Estinma tedištoiti ičeze ripmatomuden udessündutandas.
Jäl'gmäine seičemenz' lugul Konstitucii[4] om vahvištadud vl 1992, se om väges voziden 2003, 2007, 2011 i 2015 vajehtusidenke.
Geografijan andmusedRedaktiruida
Estinma om röunatud Venämal päivnouzmpoles (röunan piduz — 324 km) da Latvijal suvipoles (333 km). Ühthine röunoiden piduz — 657 km. Valdkundan pind — 45 228 km². Baltijan meren randanpird om 3794 km.
Peipusjärv da Vörtsjärv oma Estinman kaikiš surembad reskvezijärved.
Londuseližed pävarad oma bitumine šoidkivi, turbaz, fosforitad, harvad mametallad; toižed varad — hahk mouckivi, saved, letked, dolomit, merinima, mahuz.
Politine sistemRedaktiruida
Ohjandusen form om parlamentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (est.: Eesti president vai Vabariigi President). Parlamentan ühtnijad pandas prezidentad radsijha. Prezident vahvištab päministrad (est. Eesti peaminister) radnikusele nelläks vodeks.
Parlament om üks'kodine Valdkundaline Suim (est.: Riigikogu). Kaik rahvaz änestab sen 101 ühtnijoid kerdan nelläs vodes.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 3. päiväl keväz'kud. Kersti Kal'julaid om valitud parlamental (81 än't 101:späi) üks'jäižes kandidataspäi da radab prezidentan vs 2016 redukun 10. päiväspäi. Päministr om Jüri Ratas vs 2016 kül'mkun 23. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida
Kacu kirjutuz: Estinman administrativiž-territorialine jagand.
Kaik om 47 lidnad Estinmas, kudambad mülüdas 15 makundha (agjaha) (est.: maakond).
Makundad (agjad)Redaktiruida
Kaik om 15 makundad (agjad) valdkundas:
- Harju-makund (est.: Harju maakond vai Harjumaa)
- Hiiu-makund (est. Hiiu maakond vai Hiiumaa)
- Ida-Viru-makund (est. Ida-Viru maakond vai Ida-Virumaa)
- Jigevan makund (est. Jõgeva maakond vai Jõgevamaa)
- Järv-makund (est. Järva maakond vai Järvamaa)
- Lääne-makund (est. Lääne maakond vai Läänemaa)
- Lääne-Viru-makund (est. Lääne-Viru maakond vai Lääne-Virumaa)
- Pärnun makund (est. Pärnu maakond vai Pärnumaa)
- Pilvan makund (est. Põlva maakond vai Põlvamaa)
- Raplan makund (est. Rapla maakond vai Raplamaa)
- Saare-makund (est. Saare maakond vai Saaremaa)
- Tartun makund (est. Tartu maakond vai Tartumaa)
- Valgan makund (est. Valga maakond vai Valgamaa)
- Vil'jandin makund (est. Viljandi maakond vai Viljandimaa)
- Virun makund (est. Võru maakond vai Võrumaa)
EläjadRedaktiruida
Estinmas elädas estilaižed. Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 1 251 581 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 1 570 599 eläjad vn 1990 vilukus, se poleni emigracijan tagut.
Rahvahad (vn 2011 rahvahanlugemine): estilaižed — 68,7%, venänikad — 24,8%, ukrainalaižed — 1,7%, vaugedvenälaižed — 1,0%, suomalaižed — 0,6%, toižed rahvahad — 1,6%, märhapanendata — 1,6%.
Kodikel' (2011): estin kel' — 68,5%, venäkel' — 29,6%, ukrainan kel' — 0,6%, toine kel' — 1,2%, märhapanendata — 0,1%.
Uskondan mödhe (2011): ortodoksižed hristanuskojad — 16,2%, lüteranad — 9,9%, toižed hristanuskojad — 2,2%, toižed uskojad — 0,9%, religijatomad — 54,1%, märhapanendata — 16,7%.
Kaikiš järedambad Estinman lidnad oma (surembaspäi penembha): Tallidn, Tartu, Narv, Pärnu, Kohtla-Järve, Vil'jandi, Rakvere, Maardu, Sillamäe.
IžanduzRedaktiruida
Vl 2011 Estinman eksport oli telefonad (15%), kivivoi (10%), elektromašiništ da kodielektrotehnik (läz 10%); toine eksport — pu (5%), avtod da niiden palad (3%), raud (3%), elektruz (2%), räzinšinad (1%), kakaonbabud (1%).
HomaičendadRedaktiruida
- ↑ Estinman ristitišt // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Edel 2011 vot — estin kron.
- ↑ Mugažo .eu kuti EÜ:n ühtnii.
- ↑ Estinman Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
IrdkosketusedRedaktiruida
- Estin Tazovaldkundan oficialine portal (eesti.ee). (est.) (angl.) (ven.)
- Estinman parlamentan oficialine sait (riigikogu.ee). (est.) (ven.) (angl.)
| Estinma Vikiaitas |
| Evropan valdkundad | ||
 | ||
|
1 Om Azijas mugažo. |