Kuld (Auaurum latinan kelel, znamoičeb «pakuine») om 79-nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas, IB), tabluden kudendes periodas.

Ičesündui kuld
79
0
1
18
32
18
8
2
Au
196,966569
Kuld

Ühthine ümbrikirjutand

vajehta

Kuld om üks' niiš metalloišpäi, kudambid ristitkund oli tenu süväs amussai. Element om levitadud Man kores harvoin lujas, 0,5..5 milligrammad tonnas, no voib löuta sidä joudjas olendas i palliškoil. Kuld om platinan gruppan hüväsuguine metall.

Fizižed ičendad

vajehta

Kuld om pehmed tagokaz plastine pakuine päličmänendmetall. Voib tagoda sidä lujas hoikikš lehtesikš (100 nm sankte, lehtezkuld oz. tomha pühäpertihe), lujas hoikaks vanuimeks (kahthe milligrammhasai metras). Lämudenvedandmahtuz om korged (320 Vt/m·K), elektrine vastustuz om madal (0,023 Om·mm2/m).

Atommass — 196,966569. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,32 g/sm³ (vol'framan 19,25 g/sm³). Suladandlämuz — 1337,33 K (1064,18 C°). Kehundlämuz — 3243 K (2970 C°), purutase hüvin edel sen lämuden sandad. Metallan jüguz (7. sija metalloiden keskes) kebnendab samišt.

Londuseline kuld kogoneb üks'jäižes stabiližes 197Au-izotopaspäi, se om kaikiš jüžmakomb monoizotopine element. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 169..196, 198..205 atommassanke, i niiden 34 izomärad. Niišpäi kaikiš hätkembad izotopad oma 195Au 186,1 päivest pol'čihodamižen pordonke, 196Au-izotop (T½=6,17 päivest) i kuld-199 (3,13 päivest). Kaikiš hätkembad eläjad izomärad oma 198m2Au (T½=2,27 päivest), 200mAu (18,7 časud) i 196m2Au (9,6 časud). Izotopad čihotas α- i protonižen (izotopad 171, 172), α- i β-čihodamižen (izotopad 173..183, 185..187, 189, 190, 193) vai muite β-čihodamižen kal't (kaik toižed), kebnembad kändasoiš platinaks, jüžmakombad artutikš, izotop 196 — molembikš, izotopad 171..183, 185..187, 189, 190, 193 — platinaks i iridijaks.

Himižed ičendad

vajehta

Kuld om inertine himižešti lujas. Reagiruib HClO4 i H2SeO4-muiktusidenke. Segoib artutiš i hlorvedes[1] (hloran vezisegoitez: HClO, HCl, Cl2). Muigotandmärad: −1, 0 +1, +2, +3, +5, tobjimalaz +3 i +1.

Ei ole puhthan kuldan reakcijad hapanikanke miččil taht lämuzil. Zavodib reagiruida ozonanke +100 C° lämudel da sen korktemba.

Kävutand

vajehta

Kuld om lujas tetab juvelirine metall. Ottas kävutamižhe sidä mugažo elektrotehnikas, elektronikas da medicinas.

Kuld om mail'man finansižen sisteman üks' päelementoišpäi, ende oigenzi rahoiden funkcijad. Erazvuiččiden valdkundoiden päbankad tehtas ičheze sured varad kuldad. Kuldaspäi tehtas kal'hid rahuzid. Om metallan löudmižsijid äjiš valdkundoiš.

Galerei

vajehta

Kuldha sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

vajehta

Muštatišed

vajehta
  • Ei i car' kuldad sö.
  • Ei kaik ole kuld, mi kuštab, ei kaik ole hobed, mi hoštab.
  • Ičein ma om kal'hemb kuldad.
  • Kal'hemb kuldad om puhtaz südäin.
  • Kuld redus-ki nägub.
  • Tervhuz om kal'hemb kuldad.

Ozoitez

vajehta
  • Ku murendad jän, ota hobed, ku otad hobedan, ota kuld (muna).

Homaičendad

vajehta
  1. Золото (Kuld) // Энциклопедический словарь юного химика (Noren himikan enciklopedine vajehnik). Kahtenz' pästand. / Keradajad V.A. Kricman, V.V. Stanco. — M.: Pedagogika, 1990. — Lp. 86−87. ISBN 5-7155-0292-6 (ven.)

Irdkosketused

vajehta