Avaita pämenü
Ičesündui kuld.
79
0
1
18
32
18
8
2
Au
196,966569
Kuld

Kuld (Auaurum latinan kelel, znamoičeb «pakuine») om 79-nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — ühtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Kuld om üks' niiš metalloišpäi, kudambid ristitkund oli tenu süväs amussai. Element om levitadud Man kores harvoin lujas, 0,5..5 milligrammad tonnas, no voib löuta sidä joudjas olendas i palliškoil. Kuld om platinan gruppan hüväsuguine metall.

Fizižed ičendadRedaktiruida

Kuld om pehmed tagokaz plastine pakuine päličmänendmetall.

Atommass — 196,966569. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 19,32 g/sm³. Suladandlämuz — 1337,33 K (1064,18 C°). Kehundlämuz — 3243 K (2970 C°). Metallan jüguz (7. sija metalloiden keskes) kebnendab samišt.

Londuseline kuld kogoneb üks'jäižes stabiližes 197Au-izotopaspäi, se om kaikiš jüžmakomb monoizotopine element. Tetas 36 ratud radioaktivišt izotopad 169..196, 198..205 atommassanke, i 34 izomärad, niišpäi kaikiš hätkemb om 195Au 186,1 päivest pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendadRedaktiruida

Kuld om inertine lujas himižešti. Reagiruib HClO4 i H2SeO4-muiktusidenke, segoib artutiš.

KävutandRedaktiruida

Kuld om lujas tetab juvelirine metall. Ottas kävutamižhe sidä mugažo elektrotehnikas, elektronikas da medicinas. Kuld om mail'man finansižen sisteman üks' päelementoišpäi, ende oigenzi rahoiden funkcijad. Erazvuiččiden valdkundoiden päbankad tehtas ičheze sured varad kuldad. Kuldaspäi tehtas kal'hid rahuzid. Om metallan löudmižsijid äjiš valdkundoiš.

Kuldha sidotud vepsän muštatižRedaktiruida

  • Ei kaik ole kuld, mi kuštab, ei kaik ole hobed, mi hoštab.

IrdkosketusedRedaktiruida