Mustmeri

Mustmeri (bolg.: Черно море, gruz.: შავი ზღვა Šavi zgva, rom.: Marea Neagră, turk.: Karadeniz, ukr.: Чорне море, ven.: Чёрное море; amuižgrek.: Εὔξενος Πόντος Euksenos Pontos «adivoičetai meri», grek.: Μαύρη Θάλασσα Maure Falassa, latin.: Pontus Euxinus) om Atlantižen valdmeren basseinan kontinentansüdäimine meri Evropan da Azijan keskes. Pezeb Venäman, Gruzijan, Turkanman, Bolgarijan, Romanijan da Ukrainan territorijad.

Meren da sen randpolen reljefan kart

Mustmeri Gelendžikas

Pind om 422 000 km². Randanpird om 3400 km pitte. Ühtenzoitase Keskmeren Egeiženke merenke Bosfor-sal'men, Mramorižen meren i Dardanellad-sal'men kal't, mugažo Azovmerenke Kerčin sal'men kal't. Meri om znamasine transportine rajon. Basseinan pind om enamba mi 2 mln km².

Meren veden mülü om 555 tuhad km³. Mustmeri om 2210 metrad süvütte, keskmäine süvüz om 1240 m. Znamasižed langenijad joged: Dnepr, Dnestr, Dunai. Vedhuden kontinentaspäi nell' videndest tuleb meren lodeheze.

Gidrologii

Mustmeren vezibalans mülütab nenid komponentoid:

• atmosferižed sadeged (+230 km³ vodes);
• vedhuz kontinentaspäi (+310 km³ vodes);
• veden tulend Azovmerespäi (+30 km³ vodes);
• veden purustuz meren pindaspäi (−360 km³ vodes);
• veden lähtend Bosfor-sal'men kal't (−210 km³ vodes).

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.