Avaita pämenü

Italii (italijan kelel: Italia), täuz' oficialine nimi — Italijan Tazovaldkund (ital.: Repubblica Italiana), om valdkund Suvievropas, Adriatižen, Tirrenižen, Ionižen meriden da Keskmeren randal. Vspäi 1949 PAKO:n ühtnii (üks' alusenpanijoišpäi), vspäi 1958 EÜ:n ühtnii (mugažo üks' alusenpanijoišpäi). Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Rim.

Italijan Tazovaldkund
Repubblica Italiana
 Flag
Flag of Italy.svg
 Valdkundznam
Emblem of Italy.svg
Pälidn Rim
Eläjiden lugu (2018) 62 246 674[1] ristitud
Pind 309 547 km²
Italijan Tazovaldkund Repubblica Italiana
Kel' italijan
Valdkundan pämez' Serdžo Mattarella
Päministr Džuzeppe Konte
Religii hristanuskond
Valüt evro (€) (EUR)[2]
Internet-domen .it[3]
Telefonkod +39
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

IstoriiRedaktiruida

Vn 1861 17. päiväl keväz'kud ühtenzoitihe Italijan palad ühthižhe valdkundha.

Italii kändihe tazovaldkundaks (monarhijan jäl'ghe) vn 1946 2. päiväl kezakud.

Vn 1947 27. päiväl tal'vkud Konstitucižen Suiman ühtnijad vahvištihe jäl'gmäšt valdkundan Konstitucijad[4]. Se tuli väghe vn 1948 1. päiväl sulakud, om olmas vn 2006 znamasižiden vajehtusidenke kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Italijan topografine kart.

Italii otab nenid territorijoid: Apenniniden pol'sar', Balkaniden pol'sar' (pen't palad), Padanan tazangišt, Al'piden suvipautked, Sicilii- da Sardinii-sared, severz'-se penid sarid. Pind penita sarita — 301 230 km².

Italii om mavaldkundröunoiš Francijanke lodehes (röunan piduz — 476 km), Šveicarijanke (698 km) da Avstrijanke (404 km) pohjoižes, Slovenijanke pohjoižpäivnouzmas (218 km), südäiröunad San Marinonke (37 km) da Vatikananke (3 km). Ühthine röunoiden piduz — 1836 km. Randanpird (saridenke) om 7600 km.

Valdkund om mägekaz ičeze enambuses. Sen kaikiš korktemb čokkoim sijadase röunal Francijanke — Monblan-mägi, 4808 metrad meren pindan päl. Apenniniden pol'saren kaikiš korktemb čokkoim om Korno Grande-mägi, 2914 m. Kaikiš pidemban Po-jogen piduz om 682 km. Kaikiš järedamb järv om Gard-järv.

Klimat om Keskmeren subtropine. Al'pad ei pästkoi pohjoižtulleid Italijha, sigä meren valatoituz lujeneb.

Londuseližed pävarad oma londuseline gaz, kivihil', bitum, boksitad, marganc, kaliisol.

Politine sistemRedaktiruida

 
Italijan parlamentan Alakodin Montečitorio-pert'kulu Rimas.

Ohjandusen form om decentralizuidud unitarine konstitucine parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident (ital.: Presidente della Repubblica). Parlamentan Kodiden ühthižen ištundan aigan valitas prezidentad seičemeks vodeks. Erindprezident kändase Senatan ühtnijaks ičeze elon hätkte.

Rahvaz valičeb kaks'kodišt parlamentad videks vodeks. Sen üläkodi om Senat (ital.: Senato) 320 ühtnijanke (valitas 315 i pandas 5 elon hätkte), alakodi — Deputatoiden Kodi (ital.: Camera dei Deputati) 630 ristitunke. Kaik om 950 ezitajad parlamentas.

Serdžo Mattarella om prezidentaks, valitihe händast vn 2015 31. päiväl vilukud. Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2018 4. päiväl keväz'kud. Džuzeppe Konte radab päministran vn 2018 1. päiväspäi kezakud.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Italijan administrativiž-territorialine jagand.

Italii jagase 20 agjaha (regionha, üks'lugu ital.: regione) ičeohjandusenke, 5 niišpäi oma avtonomijad. Agjad alajagasoiš 110 provincijha (üks'lugu ital.: provincia), 9 niišpäi oma järedad lidnad (üks'lugu ital.: città metropolitana). Provincijad alajagasoiš 8092 kommunha (üks'lugu ital.: comune). Jagadas kommunid municipaližihe ühtnikoihe (äilugu ital.: municipi, municipalità, zone di decentramento da quartieri). Agjad ühtenzoittas vidhe statistižhe regionha.

EläjadRedaktiruida

Vl 2017 valdkundan eläjiden lugu oli 60,498,700 ristitud.[5]

Italijan eläjad oma italijalaižed.

Toižed järedad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vl 2013, surembaspäi penembha): Milan, Napol', Turin, Palermo, Genui.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Italijan päeksport oli mehanine mašiništ (läz 25%) (sidä kesken varapalad, koditehnik), sobad (10%), avtod (7%); toine eksport — zelläd, furnitur, tomatpast, vin.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida