Artut' (Hghydrargyrum latinan kelel, amuižgrekan kelen ὕδωρ «vezi»- da ἄργυρος «hobed»-sanoišpäi) om 80nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om kahtendestoštkümnendes gruppas (vanhtunuden klassifikacijan mödhe — kahtenden gruppan laptalagruppas), tabluden kudendes periodas.

Artut' normaližiš arvoimižiš
80
0
2
18
32
18
8
2
Hg
200,592
Artut'

Ühthine ümbrikirjutandRedigeeri

Element om harv londuses lujas (83 milligrammad tonnas), no om olmas artutin löudmižsijid äjiš valdkundoiš. Voib löuta sidä puhthas olendas mugažo, se om m. n. ičesündui artut'.

Artut' da sen ühtnendad oma lujas toksižed.

Fizižed ičendadRedigeeri

Artut' om nozol hobedaižvauged päličmänendmetall. Se om üks'jäine nozol metall normaližiš arvoimižiš. Kovan artutin kristalline segluz om romboedrine.

Atommass — 200,592. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 13,534 g/sm³. Suladandlämuz — 234,32 K (−38,83 C°). Kehundlämuz — 629,88 K (356,73 C°).

Londuseline artut' kogoneb seičemes stabiližes izotopaspäi: 196Hg (0,15%), 198Hg (10,04%), 199Hg (16,94%), 200Hg (23,14%), 201Hg (13,17%), 202Hg (29,74%) i 204Hg (6,82%). Tetas 33 ratud radioaktivišt izotopad 171..195, 197, 203, 205..210 atommassanke, i 16 izomärad.

Himižed ičendadRedigeeri

Artutin himine aktivižuz om väll'. Muigotandmär oleleb +1 i +2. Reagiruib galogenidenke i azotmuiktusenke. Sädab hapandusid lämudel +300 C°, no hapanduz čihodase tagaz lämudel +340 C°.

KävutandRedigeeri

Artutin kävutand om röunatud lujan toksižuden taguiči. Ottas metallad kävutamižhe metallurgijas (sekundarižen alüminijan ümbriradmine, kuldan kivendon ümbriradmine) da tehnikas (andimed, minibatarejad i detonatorad), maižanduses (pesticidad), 21. voz'sadahasai oli zelläks medicinas.

IrdkosketusedRedigeeri