Danii, täuz' oficialine nimituz — Danijan Kunigahuz (dan.: Kongeriget Danmark), om valdkund Pohjoiževropas, Baltijan da Pohjoižen meriden randal. Vspäi 1973 Danii om EÜ:n ühtnii. Om PAKO:n ühteks alusenpanijoišpäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kopenhagen.

Danijan Kunigahuz
Kongeriget Danmark
 Flag
Flag of Denmark.svg
 Valdkundznam
National Coat of arms of Denmark.svg
Pälidn Kopenhagen
Eläjiden lugu (2018) 5,809,502[1] ristitud
Pind 43,094 km²
Danijan Kunigahuz Kongeriget Danmark
Kel' danijan
Valdkundan pämez' Margrete II
Päministr Mette Frederiksen
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt Danijan kron (DKK)
Internet-domen .dk
Telefonkod +45
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. Danijal om kaks' avtonomijad avaroidenke oiktusidenke, no penenke ristitištonke: Grenland i Fareran Sared.

IstoriiRedaktiruida

Vs 1949 sulakun 4. päiväspäi Danii om PAKO:n ühtnii.

Valdkundan ezmäine Konstitucii (Konstitucine Akt, dan.: Danmarks Riges Grundlov) oli olmas vspäi 1849. Jäl'gmäine videnz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud vl 1953. Se om väges vn 1972 vilukun penidenke vajehtusidenke, tehtas niid kaikuččen uden monarhan tulendas.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Danijan topografine kart.

Danii om mavaldkundröunoiš Saksanmanke kuivudedme suves (piduz — 68 km). Randanpird om 7314 km. Norvegii sijadase pohjoižpoles, Ročinma om päivnouzmpoles.

Kunigahuz sijadase Jutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. Reljef om vezo, äi tazangištoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mollehoi-sija, 170 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Lammefjord, 7 m alemba valdmeren tazopindad. Kaikiš znamasine jogi om Gudano.

Danijan klimat om ven, mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomidenke voz'aigoidenke. Uhokun lämuz om 0..+1 C°, heinkun — +15..+17 C°. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', kala; toižed varad — keitandsol, mouckivi, kived, gravii, letked.

Politine sistemRedaktiruida

 
Kristiansborg-pert'kulu om Danijan parlamentan, Ülembaižen käskuzkundan da päministran sijaduz Kopenhagenas.

Ohjandusen form om konstitucine monarhii. Se om unitarine valdkund.

Vspäi 1972 valdkundan pämez' om Margrete II-kunigaznaine. Hän paneb päministrad (dan.: Danmarks statsminister) da toižid ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib pästta parlamentad radmaspäi. Kunigaznaine om armijan päkäsknik.

Parlament om üks'kodine suim — fol'keting (dan.: Folketinget, «rahvahan suim»), mülütab 179 ühtnijad, niiden keskes kaks' ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi — Grenlandaspäi da Fareran Sarišpäi. Valičendad parlamentha oleldas kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 5. päiväl kezakud. Nügüdläine päministr om Mette Frederiksen vs 2019 kezakun 29. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Danijan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz jagase videks agjaks (regionaks). Sen ližaks, Erthol'men-sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. Agjad alajagasoiš 98 municipalitetaks — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoikš — dan.: Bydel) da kommunad (dan.: Kommune).

EläjadRedaktiruida

Danijas elädas danijalaižed. Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 5 655 750 ristitud[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2018): danijalaižed (sidä kesken Grenlandan eläjad i fareralaižed) — 86,3%, turkad — 1,1%, toižed rahvahad — 12,6% (surembad gruppad oma pol'šanmalaižed, sirijalaižed, saksalaižed, irakalaižed i romanijalaižed).

Uskondan mödhe (2019): lüteranad-evangelistad (oficialine religii) — 74,7%, islamanuskojad — 5,5%, toižed uskojad, religijatomad i märhapanendata — 19,8%.

Danijan sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2006, surembaspäi penembha): Orhus, Odense, Ol'borg. Lidnalaižiden pala om 88,1% (2020).

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Danijan päeksport oli mašiništ (sidä kesken elektromašiništ), zelläd, kivivoi, liha, kala, maidproduktad.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Danijan ristitišt vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Danijan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Vl 2014 ristitišton endustuz redukus. — Danijan ižandusen da südäiazjoiden ministruz (noegletal.dk). (dan.)

IrdkosketusedRedaktiruida



Evropan valdkundad
Alamad | Albanii | Andorr | Armenii1 | Azerbaidžan1 | Avstrii | Bel'gii | Bolgarii | Bosnii da Gercegovin | Čehanma | Danii | Estinma | Francii | Grekanma | Gruzii1 | Horvatii | Irlandii | Islandii | Ispanii | Italii | Kazahstan1 | Kipr1 | Latvii | Lihtenštein | Litvanma | Lüksemburg | Mad'jaranma | Mal't | Moldov | Monako | Mustmägi | Norvegii | Pohjoižmakedonii | Pol'šanma | Portugalii | Ročinma | Romanii | San Marino | Saksanma | Serbii | Slovakii | Slovenii | Suomenma | Sur' Britanii | Šveicarii | Turkanma1 | Ukrain | Vatikan | Vaugedvenäma | Venäma1

1 Om Azijas mugažo.