Avaita pämenü

Danii, täuz' oficialine nimituz — Danijan Kunigahuz (dan.: Kongeriget Danmark), om valdkund Pohjoiževropas, Baltijan da Pohjoižen meriden randal. Vspäi 1973 Danii om EÜ:n ühtnii. Om PAKO:n ühteks alusenpanijoišpäi. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kopenhagen.

Danijan Kunigahuz
Kongeriget Danmark
 Flag
Flag of Denmark.svg
 Valdkundznam
National Coat of arms of Denmark.svg
Pälidn Kopenhagen
Eläjiden lugu (2018) 5 809 502[1] ristitud
Pind 43 094 km²
Danijan Kunigahuz Kongeriget Danmark
Kel' danijan
Valdkundan pämez' Margrete II
Päministr Lars Lökke Rasmussen
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt Danijan kron (DKK)
Internet-domen .dk
Telefonkod +45
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Nece om vaiše kontinentaližele Danijale pühätadud kirjutuz. Danijal om kaks' avtonomijad avaroidenke oiktusidenke, no penenke ristitištonke: Grenland i Fareran Sared.

IstoriiRedaktiruida

Vs 1949 sulakun 4. päiväspäi Danii om PAKO:n ühtnii.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1953. Se om väges vn 1972 vilukun vajehtusidenke (tehtas niid kaikuččen uden monarhan tulendas).

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Danijan topografine kart.

Danii om mavaldkundröunoiš Saksanmanke kuivudedme suves (piduz — 68 km). Randanpird om 7314 km. Norvegii sijadase pohjoižpoles, Ročinma om päivnouzmpoles.

Kunigahuz sijadase Jutlandan pol'sarel da 443 nimitadud saril sen sires, päivnouzmpoles. Reljef om vezo, äi tazangištoid. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Mollehoi-sija, 170 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb čokkoim om Lammefjord, 7 m alemba valdmeren tazopindad. Kaikiš znamasine jogi om Gudano.

Danijan klimat om ven, mererandaline, lämän tal'venke, kauktan kezanke, sel'ktatomiden voz'aigoidenke. Uhokun lämuz om 0..+1 C°, heinkun — +15..+17 C°. Paneb sadegid 712 millimetrad vodes.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', kala; toižed varad — keitandsol, mouckivi, kived, gravii, letked.

Politine sistemRedaktiruida

 
Kristiansborg-pert'kulu om Danijan parlamentan, Ülembaižen käskuzkundan da päministran sijaduz Kopenhagenas.

Ohjandusen form om konstitucine monarhii. Se om unitarine valdkund.

Vspäi 1972 valdkundan pämez' om Margrete II-kunigaznaine. Hän paneb ministrid radsijha parlamentan nevondan mödhe, voib heitta parlamentad. Kunigaznaine om armijan päkäsknik.

Parlament om üks'kodine suim — fol'keting (dan.: Folketinget, «rahvahan suim»), mülüb 179 ühtnijad (niiden keskes 2 ühtnijad kaikuččes avtonomijaspäi — Grenlandaspäi da Fareran Sarišpäi). Valičendad parlamentha oleldas kerdan nelläs vodes.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2015 18. päiväl kezakud. Nügüdläine päministr om Lars Lökke Rasmussen vs 2015 kezakun 28. päiväspäi, oli sil-žo radsijal mugažo vll 2009−2011.

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Danijan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 2007 Danijan Kunigahuz jagase 5 agjaha (regionha). Sen ližaks, Erthol'men-sarišt om kaičendministrusen ohjandusen al, se ei mülü nimiččehe agjaha. Agjad alajagasoiš 98 municipalitetha — lidnad (voidas alajagadas lidnümbrikoihe — dan.: Bydel) da kommunad (dan.: Kommune).

EläjadRedaktiruida

Vl 2014 eläjiden lugu oli 5 655 750 ristitud.[2]

Danijas elädas danijalaižed.

Danijan sured lidnad (enamba 100 tuh. rist. vl 2006, surembaspäi penembha): Orhus, Odense, Ol'borg.

IžanduzRedaktiruida

Vl 2012 Danijan päeksport oli mašiništ (sidä kesken elektromašiništ), zelläd, kivivoi, liha, kala, maidproduktad.

HomaičendadRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida