Evro (€) om üks' mail'manvalütoišpäi, kudambad kävutadas EÜ:s. Vajehti EKÜ:d 1:1 rindatuses vn 1999 vilukuspäi. Evro personaližmaksuikš om olmas vn 2002 vilukuspäi.

Evron banknotad da monetad

1 evro = 100 evrocentad. Valütkod om EUR. Valütan regulätor om Evropine Keskuzbank.

Rahuded pörundas: 1, 2, 5, 10, 20, 50 evrocentad, 1, 2 evrod. Banknotad oma 5, 10, 20, 50, 100, 200, 500 evrod. Banknotan 500 evrod nominalanke pästand om loptüd vn 2019 sulakus borcuindan ramuziš peitolišt ekonomikad vaste.

Kahtenz' valüt mail'mas levigandusen mödhe AÜV:oiden dollaran jäl'ghe, evro oti läz koumandest SWIFT-maksmižsistemas vl 2014.

Oficialine kävutamineRedigeeri

EÜ:n ühtnijadRedigeeri

  1. Alamad  Alamad
  2. Avstrii  Avstrii
  3. Bel'gii  Bel'gii
  4. Estinma  Estinma (vspäi 2011)
  5. Francii  Francii
  6. Saksanma  Saksanma
  7. Grekanma  Grekanma
  8. Irlandii  Irlandii
  9. Ispanii  Ispanii
  10. Italii  Italii
  11. Kipr  Kipr (vspäi 2008)
  12. Latvii  Latvii (vspäi 2014)
  13. Litvanma  Litvanma (vspäi 2015)
  14. Lüksemburg  Lüksemburg
  15. Mal't  Mal't (vspäi 2008)
  16. Portugalii  Portugalii
  17. Slovakii  Slovakii (vspäi 2009)
  18. Slovenii  Slovenii (vspäi 2007)
  19. Suomenma  Suomenma

Horvatii planiruib kävutada evrod üks'jäižeks valütaks vspäi 2023, Bolgarii i Romanii — vspäi 2024.

Ühtnemižeta EÜ:sRedigeeri

  1.   Andorr
  2. Monako  Monako
  3. San Marino  San Marino
  4. Vatikan  Vatikan

Evron nimedRedigeeri

Effektad ühthižen valütan tondaspäiRedigeeri

Evron tondan ližad oma sidodud valütkursoihe riskoiden olmatomuz, mitte kebnenzoitab investicijoid valdkundoiden-ühtnijoiden keskes, i evrozonan finansoiden torgusiden vastustelendmaht krizisan statjas. Toižed pozitivižed effektad oma arvoiden tazostuz i konkurentine refinansiruind.

Kaičijoiden ičeze valütad valdkundoiden melen mödhe, evron tond voib sirta ližoid toižihe maihe, se azj poleneb socialižid programid.

IrdkosketusedRedigeeri