Evrazii

kontinent


Evrazii om Man kaikiš suremb kontinent kudespäi. Pind — 53,6 millionad km², kuivman enamba koumandest. Eläjiden lugu — 5 349 mln. (vn 2019 heinkus), planetan enamba seičemed kümnendest. Kogoneb kahtes mail'man palaspäi: Evrop i Azii, ei ole sel'ktad röunad niiden keskes.

Evrazii
Evrazii mail'man kartal

Avstrijalaine Eduard Züss-geolog kävuti Evrazii-nimitust ezmäižen kerdan 1880-nzil vozil.

Geografii

vajehta

Kontinent sijadase Pohjoižes i Päivnouzmaižes mapoliškoiš päpaloin. Kaik klimatižed vöd i londuseližed zonad oma Evrazijas.

Evrazii-kontinent om üks'jäine röunatab nellänke valdmerenke: Tün' valdmeri om päivnouzmas, Indine suves, Atlantine päivlaskmas, Jävaldmeri pohjoižes. Vedase 16 tuhazesai kilometrid päivnouzmaspäi päivlaskmha, 8 tuh. km levette. Lähižiden sariden pind om läz 3,45 mln km².

Kaik 94 valdkundad om olmas kontinental.

Geologii

vajehta

Evrazijan geologine struktur erineb toižiš kontinentoišpäi, severz'-se platformid oma sen aluseks. Kontinent om kaikiš noremb, formiruihe mezozoiš i kainozoiš. Toižed kontinentad oma amuižiden platformiden ülüded, ned platformad sädiba milliardad vozid tagaz.

Homaičendad

vajehta



Man kuivad palad da kontinentad
             
Afrik Antarktid Azii Avstralii Evrop Pohjoižamerik Suviamerik

       
Afroevrazii Amerik Evrazii Valdmerimad
  Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.