Baku (azerb.: Bakı [bɑˈcɯ]) om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Znamasine openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.

Baku
Bakı
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Azerbaidžan
Eläjiden lugu (2022) 2,303,000 ristitud
Pind 2,140 km²
Baku Bakı
Pämez' El'dar Azizov
(kül'mku 2018—,
Eldar Əzizov)
Telefonkod +994−12
Aigvö UTC+4


Lidnan kart (2016)

Istorii

vajehta

Antikaigan Kaspijan meri leviganzi Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen i šingotesen päsüks.

Baku šingotase kivivoin ümbriradmižel sijaližel torhudel, himižel sarakol, mašinansauvomižel (sodaazegišton tegimed), tekstilin i söndtavaroiden pästandal, jädumatomal meriportal.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'saren suvipoles, 28 m alemba valdmeren pindad, se om kaikiš madalamb sijatud pälidn mail'mas. Lidnaglomeracii otab kaiked pol'sart i randištod suvhe sišpäi. Om reduvulkanoid lidnan ümbrištos.

Klimat om subtropine pol'kuiv. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+26 C°, tal'vkun-keväz'kun +4..+7 C°. Ekstremumad oma −13,7 C° (viluku) i +42,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus. Paneb sadegid 210 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (25..30 mm kus), vähemba kezakus-elokus (2..8 mm kus). Lujad tulleid oma paksud.

Tobmuz

vajehta
 
Bakun i sen ezilidnoiden nägu kosmosaspäi vn 2010 sügüz'kus

Baku jagase 12 nimitadud administrativižeks rajonaks. Viž lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnha mugažo.

Gadžibala Abutalibov oli edeližen, koumanden lidnan pämehen (meran) hätken aigan (2001−2018).

Eläjad

vajehta

Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud 2140 km² pindal, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 kaik 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon), vl 2022 — 2,8 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3 %, venänikad — 5,3 %, evrejalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8 %.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Bakun valdkundaline universitet[1] (azerb.: Bakı Dövlət Universiteti, 22 tuh. üläopenikoid). Sen aluz om pandud ripmatoman Azerbaidžanan aigan vn 1919 sügüz'kus. Kaik 16 fakul'tetad i kaks' tedoiduzinstitutad mülüdas universitetha.

Transport

vajehta

Avtobusad, metro, funikulöran jono, taksid i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1967, siš om koume jonod, 27 stancijad i 40,7 km raudted. Baku-Passažirine-päraudtestancii (azerb.: Bakı Dəmiryol Stansiyası) om avaitud vspäi 1880. Gazanveim i koume kivivoinvent mändas läz lidnad.

Rahvahidenkeskeine civiline Geidar Aliev-lendimport[2] (GYD / UBBB, 4,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 25 kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas passažirreisud Azijan äjihe maihe, Venäman järedoihe lidnoihe, Evropan erasihe-se pälidnoihe.

Tetabad ristitud

vajehta
  • Muslim Magomajev (1942−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen, Azerbaidžanan i Venäman operan da estradan pajatai, muzikankirjutai.

Homaičendad

vajehta
  1. Bakun valdkundaližen universitetan sait (bsu.edu.az). (azerb.) (ven.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Geidar Aliev-lendimportan sait (airport.az). (angl.) (azerb.) (ven.)

Irdkosketused

vajehta



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs


Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan