Baku

Baku (azerb.: Bakı [bɑˈcɯ]) om Azerbaidžanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Kavkaz-regionan i Kaspijan meren randišton kaikiš järedamb lidn. Znamasine openduzkeskuz, üläopendusen 30 aluzkundad.

Baku
Bakı

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Azerbaidžan
Eläjiden lugu (2022)	2,303,000 ristitud
Pind	2,140 km²
Pämez'	El'dar Azizov (kül'mku 2018—, Eldar Əzizov)
Telefonkod	+994−12
Aigvö	UTC+4

Lidnan kart (2016)

Istorii

Antikaigan Kaspijan meri leviganzi Bakun territorijan sijas. 12. voz'sadal Baku kändihe lidnuseks. Torguindted da kivivoin samine tegihe lidnan alusen i šingotesen päsüks.

Baku šingotase kivivoin ümbriradmižel sijaližel torhudel, himižel sarakol, mašinansauvomižel (sodaazegišton tegimed), tekstilin i söndtavaroiden pästandal, jädumatomal meriportal.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Azerbaidžanan päivnouzmas, Apšeronan pol'saren suvipoles, 28 m alemba valdmeren pindad, se om kaikiš madalamb sijatud pälidn mail'mas. Lidnaglomeracii otab kaiked pol'sart i randištod suvhe sišpäi. Om reduvulkanoid lidnan ümbrištos.

Klimat om subtropine pol'kuiv. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +15,1 C°, kezakun-sügüz'kun +22..+26 C°, tal'vkun-keväz'kun +4..+7 C°. Ekstremumad oma −13,7 C° (viluku) i +42,7 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +10 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus. Paneb sadegid 210 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (25..30 mm kus), vähemba kezakus-elokus (2..8 mm kus). Paneb lunt kümne päiväd tal'ves keskmäras. Lujad tulleid oma paksud.

Tobmuz

Bakun i sen ezilidnoiden nägu kosmosaspäi vn 2010 sügüz'kus

Baku jagase 12 nimitadud administrativižeks rajonaks. Viž lidnanvuittušt žilod mülüdas lidnha mugažo.

Gadžibala Abutalibov oli edeližen, koumanden lidnan pämehen (meran) hätken aigan (2001−2018).

Eläjad

Vl 2014 Bakun municipaližen ühtnikan eläjiden lugu oli 2 181 800 ristitud 2140 km² pindal, sidä kesken 1 217 300 lidnalašt i 964 500 lidnanvuiččiden žiloiden eläjid, kaik om 59 niid. Vl 2013 kaik 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke (Sumgajit i Apšeronan rajon), vl 2022 — 2,8 mln ristituid. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad (2009): azerbaidžanlaižed — 90,3 %, venänikad — 5,3 %, evrejalaižed — 0,6 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 3,8 %.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Bakun valdkundaline universitet (azerb.: Bakı Dövlət Universiteti, 22 tuh. üläopenikoid). Sen aluz om pandud ripmatoman Azerbaidžanan aigan vn 1919 sügüz'kus. Kaik 16 fakul'tetad i kaks' tedoiduzinstitutad mülüdas universitetha.

Transport

Avtobusad, metro, funikulöran jono, taksid i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten radab vspäi 1967, siš om koume jonod, 27 stancijad i 40,7 km raudted. Baku-Passažirine-päraudtestancii (azerb.: Bakı Dəmiryol Stansiyası) om avaitud vspäi 1880. Gazanveim i koume kivivoinvent mändas läz lidnad.

Rahvahidenkeskeine civiline Geidar Aliev-lendimport (GYD / UBBB, 4,7 mln passažiroid vl 2019) sijadase 25 kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas passažirreisud Azijan äjihe maihe, Venäman järedoihe lidnoihe, Evropan erasihe-se pälidnoihe.

Galerei

• 
  Baku-lidnan Administracijan pert' (2015)
• 
  Islaman šijitoiden Bibi Eibat-pühäpert' Šihovo-žilos, vn 2008 nägu (nügüdläine versii om saudud vll 1998−1999)
• 
  Koume üläkorktad Leskuzpertid (azerb.: Alov qüllələri) vl 2015
• 
  Kul'turkeskuz Geidar Alievan nimed (2020, arhitektor Zaha Hadid)
• 
  Bakun valdkundaline universitet (2017)
• 
  Rahvahidenkeskeine Geidar Aliev-lendimport vl 2018
• 
  Baku-päraudtestancijan sauvuz vl 2008

Tetabad ristitud

• Muslim Magomajev (1942−2008) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen, Azerbaidžanan i Venäman operan da estradan pajatai, muzikankirjutai.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (baku-ih.gov.az). (azerb.) (angl.)