Tbilis (gruz.: თბილისი [tʰ'biliˌsi] «läm' purde») om Gruzijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan tegimišton, kundan da kul'turan kaikiš znamasižemb keskuz i energetine sol'm.

Tbilis
თბილისი
(Tbilisi)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Gruzii
Eläjiden lugu (2020) 1,154,314 ristitud
Pind 720 km²
Tbilis თბილისი (Tbilisi)
Pämez' Kaha Kaladze
(kül'mku 2017—)
Telefonkod +995−32
Aigvö UTC+4


Lidnan municipalitetan transportine kart (2014)

Istorii vajehta

Löutihe kaivandusil 1.-2. voz'sadan termaližid kül'betid Tbilisan istorižes keskuses. Eländpunktad 6.-3. voz'sadan EME alusenpanendanke oma löutud lidnan toižiš rajoniš.

Iberijan Vahtang-car' pani nügüdläižen eländpunktan alust 5. voz'sadal. Jäl'ghižel voz'sadal se kändihe valdkundan pälidnaks. Lidnas tehtas Gruzijan KSP:n pol't.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase Kavkazantaguižes, Tbilisan katl'uses, Kur-jogen randoil (gruz.: მტკვარი Mtkvári, jokseb Kaspijan merhe), 380..770 m ü.m.t. korktusil. Kaikiš suremb ezilidn om Rustavi 11 km suvipäivnouzmha.

Klimat om subtropine kontinentaline. Heinkun i elokun lämuz om +24,7..+24,9 C°, vilukun — +2,3 C°, voden keskmäine lämuz om +13,3 C°. Paneb sadegid 495 mm vodes.

Tbilis jagase kümneks lidnrajonaks. Nell' lidnanvuittušt žilod i 22 küläeländpunktan alištudas lidnan municipalitetale.

Tobmuz vajehta

Tbilisan municipalitet om agjaha tazostadud lidn eriliženke statusanke. Valičendad oleldas kerdan nelläs vodes, kaik rahvaz valičeb Lidnan Suiman ezitajid (Sakrebulo) i Lidnan pämest.

Eläjad vajehta

Vn 2014 Gruzijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 062 282 ristitud, municipalitetan — 1 108 717 ristitud. Läz pol'tošt millionad ristituid eläb lidnaglomeracijas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 259 692 eläjad vl 1989. Vn 2020 zavodindas kaik 1 184 818 ristitud elihe municipalitetas 720 km² pindal.

Rahvahad (kaik municipalitet, enamba 1% vl 2014): gruzijalaižed — 89,9%, armenijalaižed — 4,8%, azerbaidžanlaižed — 1,4%, venänikad — 1,2%, jezidad — 1,0%, toižed rahvahad — 1,7%.

Ortodoksižed hristanuskojad (91,4% vl 2002) oma enambuseks eläjiden keskes.

Transport vajehta

Avtobusad, minibusad, funikulörad, taksid da ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1966 metropoliten radab lidnas (vspäi 2018 om 23 stancijad 2 jonol, 27 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline Tbilisin lendimport Šota Rustavelin nimed (TBS, 3,8 mln passažiroid vl 2018) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan, Lähižen Päivnouzmman, Azerbaidžanan i Kazahstanan järedoihe lidnoihe.

Sebruzlidnad vajehta

Galerei vajehta

Homaičendad vajehta


Irdkosketused vajehta



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs


Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan