Avaita pämenü


Belgrad (serb.: Београд / Beograd «vauged lidn») om Serbijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Belgradan ümbrikon administrativine keskuz, valdkundan ižandusen da opendusen päkeskuz.

Belgrad
Београд / Beograd
 Lidnanznam
Coat of Arms Belgrade.png
 Flag
Flag of Belgrade.svg
Valdkund Serbii
Eläjiden lugu (2014) 1 233 796 ristitud
Pind 359,92 km²
Belgrad Београд / Beograd
Pämez' Zoran Radojičič
(kezaku 2 018—)
Telefonkod +381-11
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud kel'talaižil 3. voz'sadal EME kuti Singidunum-lidn. Mainitase nügüdläiženke nimenke vspäi 878. Om serbalaižiden pälidnaks vspäi 1403 i Ottomanan imperijan jäl'ghe vspäi 1815 tošti. Vll 1918−2003 oli Jugoslavijan pälidnaks.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Belgrad sijadase Serbijan keskuses. Lidn seižub Dunai-jogen da Savjogen ühthejoksmusen sijan randoil, 116 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Belgradan ümbrik jagase 17 kundha, sen pind — 3 224 km². Kaikutte kund om ičeze tobmuden aluzkundoidenke.

Klimat om subtropine päipaštokaz. Heinkun lämuz om +24,3 C°, vilukun — +2,2 C°, voden keskmäine lämuz om +13,6 C°. Paneb sadegid 722 mm vodes, läz tazomäras kuidme (94 mm kezakus, 41..50 mm sulakus i sügüz'kus-redukus).

EläjadRedaktiruida

Vn 2011 Serbijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 166 763 ristitud, ümbrikon — 1 659 440 ristitud. Ümbrikon 91% oma serbalaižed i Serbijan ortodoksižen jumalankodikundan uskojad. 1990-nzil vozil lidn vastsi äi sirdanikoid külätahondaspäi i pagenuzid Jugoslavijan toižiš paloišpäi.

Ižanduz da transportRedaktiruida

Serbijan valdkundaližed aluzkundad, keskuzbank da birž sijadasoiš Belgradas. Informacižtehnologijoiden sektor i turizm ottas znamasišt sijad ižanduses.

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks. Rahvahidenkeskeine civiline Nikola Tesla nimel nimitadud lendimport (BEG) om saudud 18 km päivlaskmha, Surčin-kundas.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida