Tehran

Tehran vai Tegeran (pers.: تهران‎ [tʰehˈɾɒ:n], pagin. [tʰehˈɾu:n]), om Iranan pälidn. Se om Iranan da Päivlaskmaižen Azijan kaikiš suremb lidn.

Tehran
تهران‎
(Tehrān)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Iran
Eläjiden lugu (2021)	9,039,000 ristitud
Pind	615 km²
Pämez'	Alireza Zakani (sügüz'ku 2021—)
Telefonkod	+98−21
Aigvö	tal'vel UTC+3:30, kezal UTC+4:30

Lidnan kart (2023)

Istorii

Tehran om Iranan pälidn vspäi 1786.

Vozil 1941−1944 NSTÜ:n sodaväged okkupiruihe Tehranad. Vl 1943 gitleranvastaižen koalicijan valdkundoiden pämehiden konferencii (NSTÜ, Sur' Britanii, AÜV) mäni lidnas.

Geografijan andmused

Tehran sijadase Iranan pohjoižpalas, El'burs-mägisel'gan Točal-mägen suvipautkel, 1200..2000 m korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Kaspijan merelesai om 90 km pohjoižhe. Lähižed sured kaimdajad lidnad oma Keredž päivlaskmas (om ühtenzoittud metropolitenal pälidnanke), Rei (enzne Iranan pälidn) suves.

Klimat om Keskmeren kuiv, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,3 C°, kezakun-sügüz'kun +26,3..+31,4 C°, tal'vkun-uhokun +4,7..+7,0 C°. Ekstremumad oma −15 C° (viluku) i +43 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,4 C° (uhoku). Paneb sadegid 239 mm vodes, enamba kül'mkus-sulakus (31..42 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (seičeme millimetrad pordos). Paneb lunt 45 sm tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 25..31 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 50..58 % kül'mkus-uhokus, 36..43 % keväz'kus, sulakus i redukus.

Tobmuz

Lidnan nomeruidud ümbrikod vl 2007

Tehran jagase 22 nomeruidud ümbrikoks. Sen ližaks, Tehranas om 112 lidnanlaptad sel'ktatomidenke röunoidenke.

Islamine lidnannevondkund (pers.: شورای اسلامی شهر تهران Šuroje Eslomije šahre Tehron) sädab lidnan ičeohjandust. Se kogoneb 15 ezitajaspäi, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Nened ezitajad änestadas lidnan pämest.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Piruz Hanači (kül'mku 2018 — eloku 2021). Mohammed Bager Galibaf radoi lidnan pämehen hätken aigan (2005−2017).

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 8 293 140 ristitud. Lidnaglomeracijan ristitišt om läz 15,8 mln eläjid 2235 nellikkilometrad pindal (2018), vl 2012 oli 13 mln eläjid.

Religijan mödhe lidnalaižiden 96 % oma islamanuskojad-šijitad, bahai-uskon polenpidajad ottas 2,8 %, toižed oma hristanuskojad päpaloin (enamba Armenijan apostoloiden jumalankodikund). Om judaizman, sikhoiden, induizman, buddizman i zoroastrizman uskojiden kundoid.

Transport

Tehran om sur' avtote- da raudtesol'm. Avtobusad, trolleibusad, kiruhavtobusad, metro, taksi i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2001 metropoliten radab (vspäi 2019 om seičeme jonod, 125 km stancijad, 230 km raudted). Eriline taksin agentuz radab naižiden täht.

Lidnas om kaks' lendimportad. Ühtenz' — vanh rahvahidenkeskeine Mehrabad-lendimport (THR / OIII, 17,4 mln passažiroid vl 2017) lidnan päivlaskmpoles, se radab südäimižiden reisiden da il'mvägiden täht. Kahtenz' om uz' nügüd'aigaine rahvahidenkeskeine civiline lendimport Homeini-imaman nimed (IKA / OIIE, 6,2 mln passažiroid vl 2022), sijadase 30 km suvhe Tehranaspäi.

Sebruzlidnad

Tehranal om nell'toštkümne sebruzlidnad:

• Korejan Tazovaldkund Seul, Suvikorei (1963)
• AÜV Los Andželes, Kalifornii, AÜV (1972)
• Sur' Britanii London, Sur' Britanii (1993)
• Kuba Havan, Kuba (2001)
• Pretorii, Suviafrikan Tazovaldkund (2002)
• Venäma Moskv, Venäma (2004)
• Venesuel Karakas, Venesuel (2005)
• Turkanma Stambul, Turkanma (2006)
• Vaugedvenäma Minsk, Vaugedvenäma (2006)
• Kitai Pekin, Kitai (2006)
• Brazilii Brazilia, Brazilii (2006)
• Tadžikistan Dušanbe, Tadžikistan (2006)
• Dubai, Araban Ühtenzoittud Emiratad (2012)
• Turkanma Ankar, Turkanma (2013)

Irdkosketused

• Tehranan municipalitetan oficialine sait (tehran.ir). (pers.) (angl.)