Kopenhagen (dan.: København [kʰøb̥ənˈhaʊ̯ˀn], vanhan danijan Køpmannæhafn-nimitusespäi «torgovanoiden merivaldmad») om Danijan pälidn da kaikiš suremb kommun. Mülüb Danijan pälidnan agjaha (dan.: Region Hovedstaden), no ei ole sen keskuseks.

Kopenhagen
København
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Danii
Eläjiden lugu (2022) 1,366,301 ristitud
Pind 525,5 km²
Kopenhagen København
Pämez' Sofi Hestorp-Andersen
(viluku 2022—,
Sophie Hæstorp Andersen)
Telefonkod +45−3
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart ezilidnoidenke (2009)

Kaik 13 municipalitetad mülüdas lidnha täuzin i völ koume paloin, kaks' lidnad oma Pälidnan regionan paloikš mugažo. Läz kaht millionad ristituid elädas lidnas ezilidnoidenke (2015), nece om valdkundan ristitišton enamba koumandest.

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1167 lidnuseks kalanpüdajiden külän sijas. Vl 1254 se sai lidnan oiktusid. Vl 1416 Norvegijan, Danijan i Ročinman Erik Pomeranijalaine-kunigaz oti lidnad vägel i kändi sidä ičeze rezidencijaks vl 1433. Vn 1728 lämoipalo pani mantazole lidnan pertišton nelländest. 20. voz'sadan augotišele Kopenhagen kändihe lidnaks änikoičijanke tegimištonke da ohjastusenke, kaiči neitralitetad Ezmäižen mail'man sodan aigan.

Geografijan andmused

vajehta

Kopenhagen sijadase valdkundan päivnouzmas, Baltijan meren Eresunn (Zund)-sal'men randal. Lidn otab kahten saren paloid: Zelandii i Amager. Pen' Slotshol'men-sar' om Kopenhagenan istorine keskuz.

Klimat om ven valdmeren. Keza om viluhk, tal'v om pehmed. Voden keskmäine lämuz om +9 C°, kezakun-elokun +16..+18 C°, tal'vkun-keväz'kun +1,2..+3,3 C°. Ekstremumad oma −24,2 C° i +33,8 C°. Kezaaigan minimum om +0,6 C°. Paneb sadegid 618 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (61..70 mm kus), vähemba uhokus (30 mm) i sulakus (34 mm).

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan kommunan kart ümbrištonke (2014)

Kopenhagen-kommun jagase kümneks rajonaks (dan.: bydele).

Edeližed lidnankundan pämehed (ober-burgomistrad, merad) oma Lars Vaiss (reduku 2020 — tal'vku 2021, Lars Weiss), Frank Jensen (viluku 2010 — reduku 2020), Ritt Bjerregor (2006−2009, Ritt Bjerregaard).

Eläjad

vajehta

Vl 2018 lidnan eläjiden lugu oli 1 308 893 ristitud. Läz 2,1 mln eläjid om ksikes lidnaglomeracijas 3371,8 km² pindal (2022).

Augotižlibundan mödhe (2022): danijalaižed — 73,7 %, toižed evropalaižed — 12,9 %, azijalaižed — 8,2 %, afrikalaižed — 3 %, toižen augotižlibundan — 2,2 %.

Transport

vajehta

Avtobusad, ezilidnelektrojonused da velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos. Metro radab lidnas vspäi 2002 (kaks' jonod, 22 stancijad, 23 km raudted vspäi 2007).

Eresunnan sild-tonnel' 16 km pitte ühtenzoitab lidnad ročin Mal'mö-lidnanke. Jogapäiväline ehtatim ühtenzoitab Oslonke (Norvegii).

Kaik kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lidnan ümbrištos. Kaikiš suremb Skandinavijan maiš Kastrup-lendimport (CPH) radab kahesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Pen' Roskil'de-lendimport (RKE) om 15 km päivlaskmha.

Tetabad sündnuded da eläjad

vajehta

Irdkosketused

vajehta



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs