Male (mal'd.: މާލެ [ˈmɑːlɛ]) om Mal'dividen pälidn da kaikiš suremb lidn.

Male
މާލެ
Valdkund Mal'divan Sared
Eläjiden lugu (2022) 211,908 ristitud
Pind 11,22 km²
Male މާލެ
Pämez' Adam Azim
(viluku 2024—,
އާދަމް އާޒިމް)
Telefonkod +960−33
Aigvö UTC+5


Lidnan kart vl 2013

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil torguindžiloks 16. voz'sadal.

Amussai lidnan ümbrišt om valdkundan kunigahan dinastijan olendsijaks. Kaik Mal'divad («Malen sared») oma nimitadud pälidnan nimen mödhe.

Male šingotase pälidnan funkcijoil, valdkundan transportsol'meks (lendimport i meriport), turizmal.

Geografijan andmused

vajehta

Male sijadase Indižen valdmeren Mal'divan sariden keskuses, kaks' metrad nell'kümne santimetrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan päpala seižub Kaafu (vai Pohjoine Male)-atollal. Pälidnan pind — 5,8 km².

Klimat om subekvatorialine mussonine räk, päipaštokaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz om +25..+31 C° vodes läbi. Paneb sadegid 1950 mm, sidä kesken kuivan sezonan aigan (viluku-sulaku) — 330 mm. Kaikiš kuivamb ku om uhoku.

Tobmuz

vajehta

Lidn om Mal'divan agjaha tazostadud. Male-lidn jagase seičemeks lidnanlaptaks, nell' niišpäi oma Male-sarel, üks' — Vilingile-sarel, üks' — putkotadud Hulumale-sarel. Lendimportan Hulule-sar' mülüb Male-lidnha mugažo, se om kaikenaigaižeta ristitištota. Niiden ližaks, vspäi 2008 Guli Falu-sar' om sauvomas sijadamha meriportad. Kaik nened sared oma Kaafu (Pohjoine Male)-atollan palad.

Lidnan-agjan tobmuden pämez' om mer, valitas händast videks vodeks. Edeližed lidnan pämehed oma Mohamed Muizzu (semendku 2021 — kül'mku 2023), Šifa Mohamed (kezaku 2017 — semendku 2021), Ali Maniku (heinku 2011 — kezaku 2017).

Eläjad

vajehta

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 105 000 ristitud 5,8 nellikkilometrad pindal. Kaik 133 019 eläjad oli lidnas sil-žo pindal vl 2014. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', valdkundan eläjiden koumandez.

Transport

vajehta

Rahvahidenkeskeine civiline Velan-lendimport[1] (mal'd.: ވެލާނާ Velānā, MLE / VRMM, 5 mln passažiroid i 69 tuh. tonnoid jüguid vl 2016) sijadase pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi Hulule-sarel. Lendimportal om koume terminalad: rahvahidenkeskeine, tatanmaine da merine. Tehtas reisid rahvahidenkeskeižes terminalaspäi Azijan i Evropan verhiže maihe da tagaz. Mugažo om läz 15 lendimreisad valdkundan südäimes (tatanmaine terminal). Tehtas reisid vezilendimil (akvaplanoil) meriterminalaspäi läz 60 eländpunkthasai valdkundan südäimes. Lendimport ühtenzoitase jügureisil Mumbainke.

Homaičendad

vajehta
  1. Rahvahidenkeskeižen Velan-lendimportan sait (macl.aero). (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan