Avaita pämenü

Bratislav (slovak.: Bratislava) om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Bratislav
Bratislava
 Lidnanznam
Coat of Arms of Bratislava.svg
 Flag
Flag of Bratislava.svg
Valdkund Slovakii
Eläjiden lugu (2015) 422 932 ristitud
Pind 367 km²
Bratislav Bratislava
Pämez' Ivo Nesrovnal (2 014—)
Telefonkod +421-2
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Bratislavan administrativine jagand.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919 vot lidnan nimed oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (saks.: Pressburg), Požon' (mad'j.: Pozsony), keskaigal latin.: Istropolis, Posonium. Vl 1919 udesnimitihe lidnad. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m valdmeren pindan päl. Matkad toižhe pälidnhasai — Venhasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Heinkun lämuz om +21,3 C°, vilukun — −0,4 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Bratislav jagase 5 nomeruidud rajonha (slovak.: okres), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaha (slovak. Mestská časť).

EläjadRedaktiruida

Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.

Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.

TransportRedaktiruida

Tramvaid, avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks. Bratislav om järed raudtesol'm, kaks' päraudtestancijad oma olmas Dunain erazvuiččil randoil. Jogiport om saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Štefanikan nimel nimitadud lendimport Bratislav-Ivank (slovak.: Bratislava-Ivanka, BTS) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase 9 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.

IrdkosketusedRedaktiruida