Bratislav (slovak.: Bratislava [ˈbracislaʋa]) om Slovakijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Bratislavan randan administrativine keskuz mugažo, mülüb sihe.

Bratislav
Bratislava
 Lidnanznam
Coat of Arms of Bratislava.svg
 Flag
Flag of Bratislava.svg
Valdkund Slovakii
Eläjiden lugu (2019) 437,725 ristitud
Pind 367 km²
Bratislav Bratislava
Pämez' Matuš Vallo
(tal'vku 2018—,
Matúš Vallo)
Telefonkod +421−2
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Bratislavan administrativine jagand

IstoriiRedigeeri

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 907 Zal'cburgan aigkirjas toran Presburganno (Bratislavan saksalaine nimi vhesai 1919) ümbrikirjutandas — mad'jaralaižed toraziba Bavarijan armijad vaste i otiba vägestust. Vozil 1541−1684 lidn oli Mad'jaranman pordaigaližeks pälidnaks Budan turkaižen okkupacijan tagut.

Edel 1919. vot lidnan nimed oliba Prešporok, Prešporek, Presburg (saks.: Pressburg), Požon' (mad'j.: Pozsony), keskaigal latin.: Istropolis, Posonium. Vl 1919 udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vozil 1919−1939 i 1945−1992 mülüi Čehoslovakijha. Vll 1939−1945 oli i vspäi 1993 om ripmatoman Slovakijan pälidnaks.

Bratislav šingotase Volkswagen-kompanijan avtotegimel, torguindal, bankoil, informacižtehnologijoiden sarakol. Läz üht millionad turistoid tuldas pälidnan regionha joga vodel (27 muzejad).

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Slovakijan suvipäivlaskmas, Dunain molembil randoil i Peniden Karpatiden ezimägištol, 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad toižhe pälidnhasai — Venhasai — om vaiše 60 km päivlaskmha. Bratislav om röunoiš kahtenke valdkundanke kerdalaz — Avstrijanke da Mad'jaranmanke, se om üks'jäine statj mail'mas.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°, kezakun-elokun +19..+21 C°, tal'vkun-uhokun −1..+1 C°. Ekstremumad oma −24 C° i +39 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal da sügüzel (53..59 mm kus), vähemba sulakus (34 mm). Kezal kovad tulleid oleldas lidnas.

Bratislav jagase videks nomeruidud rajonaks (I..V, slovak.: okres), V. rajon sijadase Dunain taga. Rajonad alajagasoiš 17 lidnanpalaks (slovak. Mestská časť). Kaik om kahesa rajonad Bratislavan randas, jättud koume rajonad oma Malacki, Pezinok, Senec.

EläjadRedigeeri

Vl 1900 eläjiden lugu oli 61 500 ristitud, i 20. voz'sadan aigan se ližadui lujas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 442 197 eläjid vl 1991. Vn 2001 Slovakijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 428 672 ristitud. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 422 932 eläjad. Vl 2011 randan ristitišt oli 602 436 eläjad 2052 km² pindal, se sädab Bratislavan aglomeracijad.

Rahvahad (2001): slovakalaižed — 91,4%, mad'jaralaižed — 3,8%, čehalaižed — 1,9%, saksalaižed — 0,3%, toižed rahvahad — 2,6%.

Religijan mödhe (2001): katolikad — 56,7%, ateistad — 29,3%, lüteranižen jumalankodikundan uskojad — 6%, toižed uskojad — 4,7%.

TransportRedigeeri

Tramvaid (vspäi 1895), avtobusad da trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Bratislav om järed raudtesol'm, ühtenzoitab kuz' čuradust. Kaks' päraudtestancijad ratas lidnas Dunain erazvuiččil randoil: Bratislav-Päine om lidnan keskuzpalas (vspäi 1848), Bratislav-Petržalk sijadase Dunaintaguižes. Jogiport om saudud lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Lendimport Štefanikan nimed[1] (vai Bratislav-Ivank, slovak.: Bratislava-Ivanka / Letisko M. R. Štefánika, BTS / LZIB, 2,2 mln passažiroid vl 2019) om valdkundan kaikiš znamasižemb i sijadase ühesas kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid erasihe Evropan maihe, om äi čarterreisid Keskmeren lebutahoižesai.

HomaičendadRedigeeri

  1. Lendimportan Štefanikan nimed sait (bts.aero). (slovak.) (angl.)

IrdkosketusedRedigeeri



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs