Avaita pämenü


Oslo (mugažo kirjutase norvegijan kelel, no virkmine — [Ušlü] vai [Uslü]) om Norvegijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om olmas mugažo kommunaks da ühteks 19 norvegižes agjaspäi (fül'ke).

Oslo
 Lidnanznam
Oslo komm.svg
 Flag
Flag of Oslo.svg
Valdkund Norvegii
Eläjiden lugu (2018) 673 469 ristitud
Pind 454,03 km²
Oslo
Pämez' Marianne Borgen
(reduku 2 015—)
Telefonkod +47-2
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2

Oslo-agj om kaikiš suremb Norvegijas eläjiden lugun mödhe da kaikiš penemb pindan mödhe. Vl 2013 eläjiden lugu oli 623 966 ristitud. Lidnan pind — 454,03 km², saum vezid — 6%. Oslo om ümbärtud Akershus-agjal (kahtenz' ristituiden lugun mödhe), kudamban tobmuden organad sijadasoiš pälidnas.

Südäiolend

IstoriiRedaktiruida

Oslo mainitase ezmäižen kerdan Sturlusonan Storrin islandižes skal'das. Om kirjutadud siš, miše Haral'd III-kunigaz pani lidnan alust vl 1048. Nimituz znamoičeb «Lo-jogensu». Lidn oli olmas mugoiženke nimenke vhesai 1624. Sid' vhesai 1925 sen nimi oli Hristianii (norv.: Christiania) da Kristianii (norv.: Kristiania).

Geografijan andmusedRedaktiruida

Olso seižub ühtennimižen fjordan randal 23 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase sen kaikiš pohjoižembas palas, Piterinke ühtel levedusel, no 20° päivlaskmaižemb. Om nell'kümne sart da 343 reskveden järved lidnan röunoiš.

Lidn jagase 15 administrativižhe rajonha (norv.: bydel). Mugažo 19. voz'sadalpäi lidn jagase päivlaskmaižhe (Vestkanten) da päivnouzmaižhe (Ostkanten) polihe.

TransportRedaktiruida

Avtobusad, tramvaid da metro oma kundaližeks transportaks, mugažo likutimvenehed oma tulmha ujuden lähiden saridennopäi. Metro (norv.: T-banen i Oslo) om olmas vspäi 1966, vl 2012 siš om 97 stancijad (16 — manaluižed), 6 jonod da 85 km raudted.

Kaik om koume rahvahidenkeskešt lendimportad Oslon ümbrištos, päine niišpäi om Gardermuen (vspäi 1998) 48 km lidnan keskusespäi.

SportRedaktiruida

Vl 1952 Oslo vastsi Tal'volimpiadan ühtnijoid.

HomaičendadRedaktiruida


IrdkosketusedRedaktiruida