Ven
Ven (saks.: Wien [viːn]) om Avstrijan federativine pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om kaikiš penemb Avstrijan federacijanma pindan mödhe. Toine federacijanma, Alaavstrii, ümbärdab pälidnad kaikiš polišpäi.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Avstrii |
Eläjiden lugu (2016) | 1,852,997 ristitud |
Pind | 414,65 km² |
![]() | |
Pämez' | Mihael' Lüdvig (uhoku 2018—) |
Telefonkod | +43-(0)1 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Lidn om Avstrijan kul'turan, ižandusen da politikan keskuz, rahvahidenkeskeižiden aluzkundoiden keskuz. ÜRO:n ližaofis (UNO-City), KEVO:n da OEVÜ:n päfaterad sijadasoiš siš.
IstoriiRedigeeri
Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad kuti Vindobon (latin.: Vindobona «Vindosan mad») — rimalaižiden 15. legionan ezipost. Ven mainitase ezmäižen kerdan vl 881 lidnan statusanke kuti Venii-torasija (latin. Uuenia) mad'jaralaižidenke.
Vozil 1867−1918 Ven oli Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ühteks kahtes pälidnaspäi.
Edeline lidnan Mihael' Hoipl'-pämez' radoi pit'kan aigan (1994−2018).
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Venan katl'uses i Al'piden ezimägištol, Dunain molembil randoil. Korktused oma 151..542 m lidnan röunoiš. Istorine keskuz sijadase Dunain suvipäivlaskmaižel randal. Pen' Ven-jogi lankteb Dunain oiktaha hijamha kahtes sijas lidnan territorijal. Matkad toižhe Bratislav-pälidnhasai om vaiše 60 km päivnouzmha.
Klimat om ven pehmed. Heinkun lämuz om +20,8 C°, elokun — +20,3 C°, vilukun +0,3 C°. Voden keskmäine lämuz om +10,5 C°. Paneb sadegid 649 mm vodes, enamba kezal (70 mm kus). Tal'vel lumikurod oma paksud.
Ven jagase 23 nimitadud valičemižümbrikho (saks.: Bezirke), no erasti niid mainitadas nomeruidud nimil-ki. Lidnan administracii om ühthine, sen palakund om kaikuččes ümbrikos.
EläjadRedigeeri
Ristitišton luja ližaduz tegihe 19. voz'sadal. Kaikiš suremb eläjiden lugu oli 2 083 630 ristitud vl 1910. Vl 2010 kaik 1 689 995 ristitud elihe lidnas. Vl 2016 läz 2,6 mln elädas aglomeracijas.
21. voz'sadal ristitišt ližadui immigracijan tagut: ku vl 2001 toižed rahvahuded otiba 16% (Avstrijan saksalaižed — 84%), ka vl 2012 38,8% eläjid oliba toižen rahvahuden augotižlibundanke paloin vai täuzin.
Religijan mödhe (vn 2001 rahvahanlugemine) eläjiden pol' oli katolikoikš, nelländez — religijatomikš, islamanuskojad — 7,8%, ortodoksižed hristanuskojad — 6,0%, protestantad — 4,7%, toižed uskojad — 6,8%.
TransportRedigeeri
Ven om Evropan kiruhavtotesol'm. Kundaline transport om šingotadud: om avtobusoid, kiruhlidnelektrojonusid (saks.: S-Bahn), tramvaid. Vspäi 1976 metropoliten radab lidnas (saks. U-Bahn, vspäi 2013 om 5 jonod, 104 stancijad, 78,5 km raudted).
Venan rahvahidenkeskeine civiline lendimport, Ven-Švehat (saks.: Wien-Schwechat, VIE) sijadase 18 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, AÜV:oihe, Lähižen Päivnouzmman maihe, jügureisid — Azijan äjihe maihe. Jogivaldmad oma Dunain randal jügukonteineriden täht (6 ga pind, 9 mln tonnoid vl 2005).
GalereiRedigeeri
HomaičendadRedigeeri
IrdkosketusedRedigeeri
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (wien.gv.at). (saks.) (angl.) (bosn.)/(horv.)/(serb.) (turk.)
Ven Vikiaitas |
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||