Ven
Ven (saks.: Wien [viːn], avstriž-bavarijan pagin Wean [veɐ̯n]) om Avstrijan federativine pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om kaikiš penemb Avstrijan federacijanma pindan mödhe. Toine federacijanma, Alaavstrii, ümbärdab pälidnad kaikiš polišpäi.
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Avstrii |
Eläjiden lugu (2024) | 2,014,614 ristitud |
Pind | 414,78 km² |
![]() | |
Pämez' | Mihael' Lüdvig (uhoku 2018—, Michael Ludwig) |
Telefonkod | +43-(0)1 |
Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |

Lidn om Avstrijan kul'turan, ižandusen da politikan keskuz, rahvahidenkeskeižiden aluzkundoiden keskuz. ÜRO:n ližaofis (UNO-City), KEVO:n da OEVÜ:n päfaterad sijadasoiš siš.
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadal meiden erad kuti Vindobon (latin.: Vindobona «Vindosan mad») — rimalaižiden 15. legionan ezipost. Ven mainitase ezmäižen kerdan vl 881 lidnan statusanke kuti Venii-torasija (latin. Uuenia) mad'jaralaižidenke.
Vozil 1867−1918 Ven oli Avstrijan da Mad'jaranman imperijan ühteks kahtes pälidnaspäi.
Ven šingotase farmaceftižel sarakol i biotehnologijan tedoidusil, informacižtehnologijoiden kompanijoil, turizmal (17,3 mln ödumižid vl 2023). Transnacionaližiden kompanijoiden päivnouzmevropižed päfaterad koncentriruišoiš Venas. Lidn om üläopendusen i erazvuiččiden konferencijoiden kaikenaigaižideks keskuseks. Varatase jondvedel torvveimidme mägirajonišpäi, energijal koumes murdoidenpoltajas tegimespäi i kahtes sijaližes gidroelektrostancijaspäi.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas, Venan katl'uses i Al'piden ezimägištol, Dunain molembil randoil. Korktused oma 151..542 m ü.m.t. lidnan röunoiš. Istorine keskuz sijadase Dunain suvipäivlaskmaižel randal. Pen' Ven-jogi lankteb Dunain oiktaha hijamha kahtes sijas lidnan territorijal. Matkad toižhe Bratislav-pälidnhasai om vaiše 60 km päivnouzmha.
Klimat om ven pehmed, kontinentaližen i valdmeren klimatoiden röunal, subtropižen pirdoidenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,5 C°, kezakun-elokun +20,0..+21,9 C°, tal'vkun-uhokun +1,1..+2,8 C°. Ekstremumad oma −26,0 C° (uhoku) i +39,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,6 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 673 mm vodes, enamba semendkus-elokus (69..79 mm kus), vähemba uhokus (38 mm), vilukus i sulakus (42 mm kus). Tal'vel lumikurod oma paksud, no vihmoičeb-ki. Paneb lunt 50 sm tal'ven 32 päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 52..55 % röunoiš sulakus-elokus, 73..77 % kül'mkus-vilukus, 58..66 % toižiš kuiš.
Tobmuz
vajehtaVen jagase kaks'kümneks koumeks nimitadud valičemižümbrikoks (saks.: Bezirke), no erasti niid mainitadas nomeruidud nimil-ki. Lidnan administracii om ühthine, sen palakund om kaikuččes ümbrikos.
Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr. Edeline lidnan Mihael' Hoipl'-pämez' radoi hätken aigan (1994−2018).
Eläjad
vajehtaRistitišton luja ližaduz tegihe 19. voz'sadal. Kaikiš suremb lidnan eläjiden lugu oli 2 083 630 ristitud vl 1910. Vl 2010 kaik 1 689 995 ristitud elihe lidnas. Vl 2016 kaik 1 852 997 ristitud elihe lidnas i läz 2,6 mln ristituid kaikes lidnaglomeracijas. Vl 2024 lidnaglomeracijan ristitišt om 2,9 mln eläjid.
21. voz'sadal ristitišt ližadui immigracijan tagut: ku vl 2001 toižed rahvahuded otiba 16 % (Avstrijan saksalaižed — 84 %), ka vl 2012 38,8 % eläjid oliba toižen rahvahuden augotižlibundanke paloin vai täuzin, vl 2024 mugomid oli lidnan ristitišton 56 %.
Religijan mödhe (vn 2001 rahvahanlugemine) eläjiden pol' oli katolikoikš, nelländez — religijatomikš, islamanuskojad — 7,8 %, ortodoksižed hristanuskojad — 6,0 %, protestantad — 4,7 %, toižed uskojad — 6,8 %.
Transport
vajehtaVen om Evropan kiruhavtoteiden znamasižeks sol'meks. Kundaline transport om šingotadud: om avtobusoid, kiruhlidnelektrojonusid (saks.: S-Bahn), tramvaid. Vspäi 1976 metropoliten radab lidnas (saks. U-Bahn, vspäi 2017 om viž jonod 109 stancijanke, 83,3 km raudted).
Rahvahidenkeskeine civiline Ven-Švehat-lendimport[1] (saks.: Wien-Schwechat, VIE / LOWW, 31,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase kahesatoštkümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Evropan äjihe maihe, AÜV:oihe, Lähižen Päivnouzmman maihe, jügureisid — Azijan äjihe maihe. Jogivaldmad oma Dunain randal jügukonteineriden täht (6 ga pind, 9 mln tonnoid vl 2005).
Galerei
vajehta-
Lidnan ohjastusen pert' öližel aigal (2005)
-
Katoline Karlskirhe-pühäpert' (om saudud vll 1716−1737), vn 2020 nägu
-
Austria Center Vienna (ACV)-konferenciikeskuz vl 2012
-
Üläkorged Millenium Tower-pert' (2006)
-
Venan universitetan juridine fakul'tet (2007)
-
Venan Keskuzline päraudtestancii vl 2014
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (wien.gv.at). (saks.) (angl.) (bosn.)/(horv.)/(serb.) (turk.)
Ven Vikiaitas |
Avstrijan federacijanmad da niiden administrativižed keskused | ||
Alaavstrii (Sankt Pöl'ten) | Burgenland (Aizenštadt) | Forarl'berg (Bregenc) | Karintii (Klagenfurt-am-Vörterze) | Štirii (Grac) | Zal'cburg (Zal'cburg) | Tirol' (Insbruk) | Ven | Üläavstrii (Linc) | ||
Evropan pälidnad | ||
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||