Saarbrükken (saksan kelel: Saarbrücken [zaːɐ̯ˈbʁʏkən] «Saaran sildad», sen sijaližel paginal: Saarbrigge [zɐ̯ːˈbrıgə], lüksemb.: Saarbrécken, franc.: Sarrebruck [saʁ'bʁyk]) om Saksanman joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om Saar-federacijanman administrativižeks keskuseks da sen kaikiš surembaks lidnaks.

Saarbrükken
Saarbrücken
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Saksanma
Eläjiden lugu (2024) 183,509 ristitud
Pind 167,52 km²
Saarbrükken Saarbrücken
Pämez' Uve Konradt
(reduku 2019—,
Uwe Conradt)
Telefonkod +49−68
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan kart (2021)

Istorii

vajehta

Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti Sarabrukk-lidnuz (latin.: castellum Sarabrucca) rimalaižen Otton III-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322.

Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtištusen jäl'ghe senke, ližatihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874).

Saarbrükken om kivihil'basseinan, metallurgijan da oludenkeitandan amuižeks keskuseks.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Saar-jogen muugotil randoil (Reinan hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Berlinhasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lamuz om +9,9 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (uhoku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 861 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba tal'vkus (100 mm), vähemba sulakus (50 mm).

Tobmuz

vajehta
 
Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016)

Saarbrükken jagase nelläks ümbrikoks (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 20 lidnrajonaks (üks'lugu Stadtteil).

Edeline lidnan pämez' om Šarlotte Bric (Charlotte Britz, reduku 2004 — sügüz'ku 2019).

Eläjad

vajehta

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 177 201 ristitud, vl 2017 — 180 966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 205 tuhad eläjid vl 1975.

Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad ratas lidnas.

Transport

vajehta

Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke Sargemin-lidnanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Saarbrükken-lendimport (SCN) sijadase vides kilometras päivnouzmha keskuzpalaspäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, Gamburgha, Lüksemburgha da Keskmeren lebutahoiže.

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta



Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
Alasaksonii (Gannover) | Baden-Vürtemberg (Štuttgart) | Bavarii (Münhen) | Berlin | Brandenburg (Potsdam) | Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) | Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn | Gessen (Visbaden) | Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) | Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) | Reinland-Pfal'c (Mainc) | Saar (Saarbrükken) | Saksonii (Drezden) | Saksonii-Anhal't (Magdeburg) | Šlezvig-Gol'štein (Kil') | Türingii (Erfurt)