Maskat (arab.: مسقط Maskat) om Omanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo ühtennimižen agjan pälidn. Maskat om meriport Omanan lahten randal.

Maskat
مسقط
(Maskat)
Flag
Flag of Muscat.svg
Valdkund Oman
Eläjiden lugu (2017) 1,720,000 ristitud
Pind 3,797 km²
Maskat مسقط (Maskat)
Telefonkod +968
Aigvö UTC+4


Lidnan nägu Man kaimdajadpäi vl 2002

IstoriiRedigeeri

Torguindmeriport om tetab 1. voz'sadaspäi meiden erad. Erazvuiččil pordoil mülüi Persijan i Ottomanan imperijoihe, oli Portugalijan i Suren Britanijan kolonijan palaks.

Maskat šingotase torguindal, meriportal i kivivoil.

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase Arabijan pol'sarel, valdkundan pohjoižpäivnouzmaižel mererandal, 69 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnfartaloiden territorii — 273,9 km².

Maskatan agj jagase 6 provincijaks (vilajetaks).

EläjadRedigeeri

Vn 2015 semendkul eläjiden lugu oli 1 288 330 ristitud, valdkundan koumandez. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. 17. voz'sadaspäi se ližadub znamasižes märas Indijan i Pakistanan eläjil, hö ratas inžiniringan kompanijoiš, sauvondsarakos i torguindas.

Päuskond om islam, toižile religijoile voib panda pühäpertid (induizm, hristanuskond), no ei sa lugeta pühäpaginoid toižiš sijiš.

GalereiRedigeeri

HomaičendadRedigeeri


IrdkosketusedRedigeeri



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan