Rim (latin. i ital.: Roma [ˈroːma]) om Italijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Lacio-agjan da mülütadud sihe Metropolitenižen Rim-lidnan administrativižeks keskuseks mugažo.

Rim
Roma
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2019) 2,860,009 ristitud
Pind 1,285 km²
Rim Roma
Pämez' Roberto Gual'tjeri
(reduku 2021—,
Roberto Gualtieri)
Telefonkod +39−06
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan municipijad (ital.: municipi) nomer I..XV vspäi 2013

Vodel 1960 Kezaližed Olimpižed vändod mäniba Rimas.

Istorii vajehta

Legendan mödhe Romul- da Rem-vellesed, kudambad kazvoiba Tibranjogen randal, kerdan ridaškanziba; Romul rikoi Remad, pani lidnan alust Tibran hural randal vl 753 EME da kändihe sen ezmäižeks carikš.

Rim om üks' kaikiš vanhembiš lidnoišpäi Mal, Rimalaižen imperijan amuine pälidn. Oficialižetomad nimed: «Igähine lidn» i «Lidn seičemel kukhal».

Rim šingotase pälidnan funkcijoil i holitišil päpaloin, ei ole jügedan industrijan sarakoid. Rahvahidenkeskeižed aluzkundad i niiden filialad ratas Italijan pälidnas, sen paloin ÜRO:n Mail'man söndtavaroiden organizacii (FAO). Italijan suriden kompanijoiden päfaterad oma Rimas, niiden kesken järedad Enel, Eni, Telecom Italia. Ižandusen päsarakod oma turizm, tedoidused, sauvond, kommertine (bankad eriližešti), IT-sarak, aerokosmine, sodakaičendan, telekommunikacine.

Geografijan andmused vajehta

Lidnan sijaduz om Tibr-jogen molembil randoil. Rim sädab Rim-Fjumičinon lidnaglomeracijad Fjumičino-lidnanke da avanportanke (rahvahidenkeskeine lendimport radab siš).

Kaikiš penemb Mal Vatikan-valdkund sijadase Riman territorijan südäimes.

Klimat om subtropine Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +15,8 C°. Ekstremumad oma −11 C° i +40 C°. Paneb sadegid 663 mm vodes.

Eläjad vajehta

Lidnan eläjiden lugu om enamba mi 2,8 millionad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 840 259 eläjad vl 1981 i 2 870 493 eläjad vl 2014 1287,36 km² pindal. Enamba mi 4,3 mln ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas (2020).

Transport vajehta

Avtobusad, taksid, ezilidnelektrojonused, penes märas trolleibusad i tramvaid, oma kundaližeks transportaks lidnas. Rim om znamasižeks transportsol'meks, sijadase valdkundan keskuzpalas. Rengazavtoted ümbärtas pälidnad. Kaks' päraudtestancijad ratas: Termini, Tiburtin. Vspäi 1955 metro radab lidnas (vspäi 2018 om koume jonod, 74 stancijad, 60 km raudted).

Kaik kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad ratas lidnaglomeracijas. Rahvahidenkeskeine civiline Rim-Fjumičino-lendimport Leonardo da Vinčin nimed[1] (FCO / LIRF, 43,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 30 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid mail'madme i Italijadme. Soda- da civiline Rim-Čampino-lendimport[2] (CIA / LIRA, 5,8 mln passažiroid vl 2015) radab 15 km suvipäivnouzmha Riman keskusespäi, tehtas reisid Evropan maidme, čarterreisid Keskmeren regionadme.

Mel'heižtahod vajehta

Rim om Italijan znamasine turistine keskuz. Siš om äjad tetabad mel'heižtahod: Riman forum, Kolizei, Panteon, Pühän Pavlan päjumalanpert' i m. e.

Galerei vajehta

 
Kolizei i Konstantinan triumfaline verai vl 2008
 
Azjaližen EUR-rajonan ühthine nägu (2008. voz' vai sen aigemba)

Rahvahidenkeskeižed kosketused vajehta

Vodespäi 1956 Pariž om Riman üks'jäižeks sebruzlidnaks («Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»). No Rimal om völ enamb 20 partnörlidnad (niiden kesken Kijev).

Homaičendad vajehta

  1. Rahvahidenkeskeižen Rim-Fjumičino-lendimportan sait (rome-airport.info). (angl.)
  2. Rim-Čampino-lendimport rome-fiumicino-airport.com-saital. (angl.)

Irdkosketused vajehta



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs