Bil'bao

Bil'bao
Bilbao (isp.)
Bilbo (bask.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Ispanii
Eläjiden lugu (2018)	345,821 ristitud
Pind	41,50 km²
Pämez'	Huan Mari Aburto; (kezaku 2015—,; Juan Mari Aburto)
Telefonkod	+34−94
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Bil'bao (bask.: Bilbo [bilβo], isp.: Bilbao [bilˈβao]) om Ispanijan 10. lidn eläjiden lugun mödhe, Biskaij-agjan administrativine keskuz. Mülüb avtonomižhe Baskma-ühthižkundha, sen kaikiš järedamb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1300 biskaižen Diego Lopes V de Aro-ohjandajan pätandan mödhe.

Bil'bao šingotase meriportal, turizmal i rahaazjoiden sarakol.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Nervjon-jogen randoil (bask.: Nerbioi, isp.: Nervión 72 km pitte), 0..689 m korktusil, 19 m ü.m.t. keskmäižel korktusel (6..32 m lidnan pertištos). Jogi lankteb Biskaižhe lahthe i sädab estuarijad siš. Bil'baon keskuzpala seižub 16 kilometras lahtespäi. Ezilidnad oma lahten randal.

Klimat om valdmeren subtropižen i venon röunal, pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +14,7 C°, kezakun-sügüz'kun +18,4..+20,9 C°, tal'vkun-uhokun +9,3..+9,9 C°. Ekstremumad oma −8,6 C° (uhoku) i +42,0 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 1134 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (120..147 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (50..73 mm kus). Paneb lunt tal'vel lähižiden mägiden pautkil. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 68..73 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan rajonad (2007)

Lidnan municipalitet jagase kahesaks nimitadud rajonaks (üks'lugu bask.: barrutia, isp.: distrito), ned alajagasoiš 34 neiborhudaks (auzoa).

Lidnan municipalitetan tobmuden pämez' om alkal'd (bask.: Bilboko alkatea, isp.: Alcalde de Bilbao). Edeližed lidnan pämehed oma Ibon Areso (keväz'ku 2014 — kezaku 2015), Injaki Azkuna (Iñaki Azkuna, heinku 1999 — keväz'ku 2014).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 349 356 ristitud, vl 2018 — 345 821 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 433 115 eläjad vl 1982, sid' vajehtihe lidnan municipalitetan röunoid, i ristitišt poleni statistižikš. Läz üht millionad ristituid elädas ezilidnoidenke.

Kaik kaks' universitetad baziruišoiš lidnas: Baskman universitet^[1] (alusenpanend 1968 kut Bil'baon universitet, reorganizacii 1980, 44,9 tuh. üläopenikoid 2009-10 openduzvodel) i privatine riman katoline Deuston universitet (alusenpanend 1886 ende erigoittud Deusto-municipalitetha, 12,3 tuh. üläopenikoid 2018-19 openduzvodel).

Transport

Avtobusad, tramvaid i metropoliten (radab vspäi 1995, om koume jonod, 48 stancijad, 51 km raudted) oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtobusad i ezilidnjonused ühtenzoittas ezilidnoidenke. Meriport radab Biskaižen lahten randal.

Rahvahidenkeskeine civiline Bil'bao-lendimport^[2] (BIO / LEBB, bask.: Bilbo-Loiu aireportua, isp.: Aeropuerto de Bilbao, 6,3 mln passažiroid vl 2023) radab ühesas kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Päivlaskmaižen Evropan äjihe surihe lidnoihe, Pohjoiževropan pälidnoihe, Stambulha i Egiptha, mugažo Ispanijadme.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2014)
Vanh lidn (2012)
Gotikaine ph. Jakovan päjumalanpert', vn 2017 nägu
Bil'bao-lendimportan terminal vl 2015
Bilbao Intermodal-avtobusstancii vl 2022

Homaičendad

↑ Baskman universitetan sait (ehu.eus). (bask.) (isp.) (angl.)
↑ Rahvahidenkeskeine Bil'bao-lendimport aena.es-saital. (isp.) (angl.) (fr.) (bask.)

Irdkosketused

Lidnan oficialine sait (bilbao.eus). (isp.) (bask.) (angl.)

Bil'bao Vikiaitas

[1] Baskman universitetan sait (ehu.eus). (bask.) (isp.) (angl.)

[2] Rahvahidenkeskeine Bil'bao-lendimport aena.es-saital. (isp.) (angl.) (fr.) (bask.)

[1]

[2]

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Ispanii
Eläjiden lugu (2018)	345,821 ristitud
Pind	41,50 km²

Pämez'	Huan Mari Aburto (kezaku 2015—, Juan Mari Aburto)
Telefonkod	+34−94
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2