Avaita pämenü


London (mugažo anglijan-ki kelel, virktas: [ˈlʌndən]; latinan kelel: Londinium) om Suren Britanijan da Pohjoižen Irlandijan Ühtenzoittud Kunigahusen da Anglijan pälidn, kaikiš järedamb lidn Britanijan saril.

London
 Lidnanznam
City of London logo.svg
 Flag
Flag of the City of London.svg
Valdkund Sur' Britanii
Eläjiden lugu (2017) 8 825 000 ristitud
Pind 1572 km²
London
Pämez' Sadik Han
(semendku 2 016—)
Telefonkod +44-(0)20; -01 322, 01 689, 01 708, 01 737, 01 895, 01 923, 01 959, 01 992
Aigvö tal'vel UTC+0 
kezal UTC+1

Suren Londonan pind om 1572 km² (aglomeracijas — 8382 km²). Eläjiden lugu om enamb 8,5 millionad ristituid (aglomeracijas om läz 14 millionad). Se om kahtenz' lidn Evropas ristituiden lugun mödhe Moskvan jäl'ghe, kaikiš järedamb lidn Evropan Ühtištuses da Sures Britanijas.

London om Ühtenzoittud Kunigahusen kaikiš znamasižemb politine, ekonomine da kul'turine keskuz. Mail'man rahaazjoiden keskuz.

IstoriiRedaktiruida

Rimalaine Klavdii-imperator pani Londonan lidnan alust vodel 43 meiden erad.

Geografižed andmusedRedaktiruida

Londonan sijaduz om Suren Britanijan saren suvipäivnouzmpoles, Temzanjogen molembil randoil läz sen lanktendsijad Pohjoižmerhe, Noländel (Grinvičan) meridianal, 11 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

London-Siti da 32 rajonad oma lidnan paloikš.

EläjadRedaktiruida

Vl 2007 eläjiden lugu oli 7 556 900 ristitud.

TransportRedaktiruida

Lidnas rahvahidenkeskeine Hitrou-lendimport (LHR) radab, üks' kaikiš järedambišpäi mail'mas. Jogiport Temzanjogel. Rengazavtote ümbärdab Londonad.

Vspäi 1863 mail'man ezmäine metropoliten radab lidnas — Londonan metro (vl 2018 om 11 jonod, 270 stancijad, 402 km raudted). Sen ližaks, Doklendan kebn metro om avaitud vl 1987 (vspäi 2011 om 7 jonod, 45 stancijad, 38 km raudted).

Mel'heižtahodRedaktiruida

Londonas om äjad mail'man tetabid mel'heižtahoid: Vestminsteran abbatuz, Vestminsteran pert'kulun kompleks časčuhundusenke (Parlament da Big Ben), Pühän Pauloin päjumalanpert', Taueran lidnuz i m. e.

SportRedaktiruida

London oli vastnu Kezaližiden Olimpižiden vändoid vozil 1908, 1948 da 2012.

GalereiRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida