Pariž

Pariž (francijan kelel: Paris [paˈʁi]) om Francijan pälidn da kaikiš järedamb lidn. Se om valdkundan kaikiš znamasižemb ekonomine da kul'turine keskuz, om Il'-de-Frans-regionan administrativižeks keskuseks mugažo. Sädab Pariž-departamentad (vspäi 1968), sen nomer om 75.

Pariž
Paris

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Francii
Eläjiden lugu (2023)	2,102,650 ristitud
Pind	105,4 km²
Pämez'	Ann Idal'go (sulaku 2014—, Anne Hidalgo)
Telefonkod	+33−1
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan-departamentan kart (2012)

Pariž om voziden 1900, 1924 da 2024 Kezaližiden Olimpižiden vändoiden lidn. Lidnas om eräzvuiččiden rahvahankeskeižiden organizacijoiden päfaterid.

Istorii

Rimalaižed otiba nügüdläižen lidnan tahod vl 52 EME i paniba Lutetia Parisiorum-eländpunktan alust jogen hural randal. Om nimitadud kel'tižen parisii-heimon mödhe, se eli tahondas 3. voz'sadal EME. 17. voz'sadaspäi lidn kändihe mail'man rahaazjoiden, diplomatijan, kommercijan, kul'turan i modan kaikiš surembiš keskusišpäi.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas vn 2005 kartal

Lidnan sijaduz om valdkundan pohjoižpoles, Senanjogen molembil randoil, 28..131 m ü.m.t. korktusil. Arni lidnan pind om 105,4 km².

Nened departamentad ümbärtas Parižad vspäi 1968:

• O de Sen (nomer 92, 176 km²);
• Sen Sen Deni (nomer 93, 236 km²);
• Val' de Marn (nomer 94, 245 km²).

Klimat om ven valdmeren, pil'vekaz tal'vaigan eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, semendkun-sügüz'kun +15,6..+20,9 C°, tal'vkun-uhokun +5,4..+6,0 C°. Ekstremumad oma −23,9 C° (tal'vku) i +42,6 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,1 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +21,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 634 mm vodes, kuidme 42 (uhoku)..69 (semendku) mm. Paneb lunt 12 päiväd vodes keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..73 % röunoiš keväz'kus-elokus, 76..84 % sügüz'kus-uhokus.

Tobmuz

Lidnan ümbrikoiden kart (2006)

Pariž om erigoittud departamentaks vspäi 1975. Lidn jagase kaks'kümneks nomeruidud i nimitadud ümbrikoks (üks'lugu franc.: arrondissement [aʀɔ̃dismɑ̃]), spiraline nomeracii om tehtud častomaraižen mödhe. Joga ümbrik jagase nelläks administrativižeks fartalaks (äilugu quartiers administratifs), ka kaik niid om 80, nomeruidud i nimitadud, policijan palakund om kaikuččes fartalas.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (franc.: maire de Paris), hän om lidnan nevondkundan (Conseil de Paris) pämehen. Nevondkund tegeb üks'toštkümne ištundad vodes, kaik ned oma publižed. Kaik rahvaz valičeb 163 municipališt nevonikad 20 ümbrikodme kudeks vodeks. Parižan nevondkund valičeb merad i hänen varamehid kudeks vodeks mugažo. Lidnan policijan prefekt panese radnikusele valdkundan prezidental, i policii alištase prefektale, eile merale, Francijan toižiden lidnoiden erineden. Departamentan prefekt om olmas mugažo. Edeline mer om Bertran Delanoe (Bertrand Delanoë, 25. keväz'ku 2001 — 5. sulaku 2014).

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 2 241 346 ristitud 105 km² pindal, vl 2020 — 2 145 906 ristitud. Kaikes Parižan aglomeracijas eläb 13 mln ristituid (vn 2017 andmused) 18940,7 km² pindal, valdkundan videndez. Se om ühteks järedambiš EÜ:n aglomeracijoišpäi. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 906 472 eläjad vl 1921 (sil-žo vodel ezilidnoidenke 4,85 mln), lidnaglomeracijan kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Parižan ristitišt om nor', rauhad mehed sirtas valdkundan suvhe i külätahondoihe lähtendan penzijha jäl'ghe.

Istorižikš Pariž om hristanuskojiden lidnaks, pühä Ženevjeva om lidnan kaičijan. Kaik om 94 katolišt kundad Pariž-lidnas. Om toižiden uskoiden pühäpertid: kaks'kümne üks' judaizman pühäpertid (220 tuh. uskojid), vižtoštkümne ortodoksižen hristanuskondan jumalanpertid, Armenijan jumalankodikundan üks' pühäpert', mugažo islaman kaks' pühäpertid (50 tuh. uskojid, hö oma sunnitad päpaloin).

Transport

Suren Parižan transportkart (2008)

Pariž om valdkundan i Evropan jalos znamasižeks transportsol'meks. Siš om viž lendimportad: rahvahidenkeskeine civiline Pariž-Šarl'-de-Gol' (CDG / LFPG, 76,1 mln passažiroid vl 2019, kahtenz' Evropas passažiroiden lugun mödhe Londonan Hitrou:n jäl'ghe) 25 km pohjoižpäivnouzmha, rahvahidenkeskeine civiline Pariž-Orli (ORY / LFPO, 31,8 mln passažiroid vl 2019) nell'toštkümnes kilometras suvhe, Le Burže (siš tutab aviasalon tegese), Varti i Bove.

Avtobusad, tramvaid, metro i funikulör, ezilidnelektrojonused, taksid oma kundaližeks transportaks Parižas ezilidnoidenke. Kaik om seičeme päraudtestancijad lidnas: Austerlic, Bersi-Burgon'-Pei d'Overn', Lionan, Monparnas, Pohjoine, Päivnouzmaine, Sen Lazar. Vodespäi 1900 metropoliten radab (vspäi 2022 om 16 jonod 308 stancijanke, 227 km raudted), se om koumanz' amutte Evropas Londonan da Budapeštan metropolitenoiden jäl'ghe.

Mel'heižtahod

Pariž om Francijan znamasine turistine keskuz. Siš om äi mail'man tetabid mel'heižtahoid: Parižan Jumalanmaman päjumalanpert' (Francijan avtoteiden kilometražan augotiž), Luvran muzei, Elisejan pöudod. Ažurine raudaine Ejfelän čuhunduz om Parižan simvolan.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2021)
• 
  Parižan Jumalanmaman päjumalanpert', vn 2007 nägu
• 
  Uz' Defans-lidnanrajon vn 2023 vilukus
• 
  Eifelän čuhunduz (2011)
• 
  Luvran muzei (2010)
• 
  Triumfaline verai öl (2007)
• 
  Rahvahidenkeskeine Pariž-Šarl'-de-Gol' -lendimport vl 2010
• 
  Lionan päraudtestancijan sauvuz vl 2022 (Paris-Gare-de-Lyon)

Parižan päivlaskmaižen palan öline ühthine nägu vn 2008 uhokus

Rahvahidenkeskeižed kosketused

Vodespäi 1956 Rim om Parižan üks'jäižeks sebruzlidnaks («Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»). No Parižal om völ enamb 40 partnörlidnad (niiden kesken Moskv i Piter).

Irdkosketused

• Lidnan oficialine portal (paris.fr). (fr.) (angl.) (isp.)