Phen'jan (Phönjan, Pjongjan) vai Pčönnän (kor.: 평양 / 平壤 Pyŏngyang [pʰjʌŋjaŋ] «avar ma», «kodikaz tahond») om KRDT:n pälidn, kaikiš järedamb lidn da kul'turkeskuz.

Phen'jan
평양 / 平壤
(Pyŏngyang)
Valdkund Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2017) 3,222,000 ristitud
Pind 1,747,7 km²
Phen'jan 평양 / 平壤 (Pyŏngyang)
Telefonkod +850−2xxx-xxxx
Aigvö UTC+9


Lidnan kart (2012)

Istorii

vajehta

Legendan mödhe, eländpunktan aluz om pandud vl 2334 EME kuti Vangomson (kor.: 왕검성 / 王儉城). Se mainitase ezmäižen kerdan Kitain purtkiš kuti amuižen korejižen Kočoson-valdkundan pälidn. Kitain Han'-dinastii anasti valdkundad vl 108 EME i pani severzid-se sodaümbrikoid siš. Nannan-ümbrikon (kor.: 락랑국) keskuz sijazihe läz nügüdläšt Phen'janad. Kogurö-vankund anasti tahondad vl 313 i pani lidnad pälidnaks vl 427. Japonižen tobmuden aigan (1910−1945) nimitihe lidnad Heidzö (平壌), lugetihe ijeroglifoid japonaks.

Vspäi 1946 om tazostadud provincijha lidn, oiktanke alištusenke valdkundan tobmudele.

Geografijan andmused

vajehta
 
Lidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Tedongan-jogen da sen oiktan Pothongan-ližajogen randoil, 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnfartaloiden territorii otab 315 km². Phen'janan avanport om Nampho 40 km suvipäivlaskmha orhal Tedonan jogensun da Pakuižen meren randoil.

Klimat om mussonine kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, heinkun-elokun +24,5 C°, vilukun −6 C°. Ekstremumad oma −26,5 C° (viluku) i +37,8 C° (eloku). Voib panda lujid pakaižid kaiken tal'ven aigan. Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (semendkun minimum om +2,2 C°). Paneb sadegid 933 mm vodes, vihmsezon oleskeleb heinkus-elokus (202..268 mm kus), kuiv sezon — tal'vkus-keväz'kus (11..27 mm kus).

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan administrativižed ümbrikod (2018)

Phen'jan jagase 19 nimitadud ümbrikoks (구역 kujok) da ühteks makundaks (군 kun). Röunatab Hvanhe Pukto-provincijanke suves i Phönan Namdo-provincijanke pohjoižes.

Eläjad

vajehta

Vn 2008 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 255 288 ristitud. Enamba 4 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.

Transport

vajehta

Trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 1973 metropoliten radab, siš om kaks' jonod 16 stancijanke, 22 km raudted. Elektrojonused ühtenzoittas ezilidnoidenke.

Phen'janan rahvahidenkeskeine Sunan-lendimport (FNJ) sijadase koumekümnes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kitain lidnoihe, Vladivostokha, mugažo KRDT:n pohjoižpäivnouzman lidnoihe, čarterreisid Makaoho, Inčhonha i erasihe-se Japonijan lidnoihe.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta




Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan