Avaita pämenü

Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Zagreb
 Lidnanznam
Coat of arms of Zagreb.svg
 Flag
Flag of Zagreb.svg
Valdkund Horvatii
Eläjiden lugu (2018) 802 588 ristitud
Pind 641,29 km²
Zagreb
Pämez' Milan Bandič
(2 000−2 002,
semendku 2 005—)
Telefonkod +385-1
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan rajoniden kart.

IstoriiRedaktiruida

Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918).

Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vs 1991 kezakun 25. päiväspäi.

Geografijan andmusedRedaktiruida

Lidn sijadase Sav-jogen randoil (horv.: Sava, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (horv.: Medvednica vai Zagrebačka gora).

Zagreb jagase 17 nimitadud rajonha (horv.: gradska četvrt).

Eläjad da transportRedaktiruida

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud, ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez. Enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed i katoližed uskojad.

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

GalereiRedaktiruida

IrdkosketusedRedaktiruida