Zagreb

Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Sen territorii om valdkundan ümbrikon oiktusidenke.

Zagreb

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Horvatii
Eläjiden lugu (2021)	790,069 ristitud
Pind	641,29 km²
Pämez'	Tomislav Tomaševič (sulaku 2021—, Tomislav Tomašević)
Telefonkod	+385−1
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2019)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918).

Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vs 1991 kezakun 25. päiväspäi.

Geografijan andmused

Lidnümbrikon sijaduz valdkundas vn 2008 kartal

Lidn sijadase Sav-jogen randoil (horv.: Sava, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (horv.: Medvednica vai Zagrebačka gora). Voib olda keskmäižen vägen manrehkaidusid (22. keväz'ku 2020 — 5,3 magnitudanke).

Klimat om subtropine. Voden keskmäine lämuz om +11,9 C°, semendkun-sügüz'kun +17..+22 C°, tal'vkun-uhokun +1,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −22,2 C° i +40,3 C°. Kezaaigan minimum om +4,6 C°, tal'ven maksimum om +21,6 C°. Paneb sadegid 843 mm vodes, enamba kezakus (95 mm) i elokus-redukus (82..97 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (44..47 mm kus).

Tobmuz

Lidnan rajoniden kart (2015)

Zagreb jagase 17 nimitadud rajonaks (horv.: gradska četvrt).

Edeline lidnan pämez' (mer) om Milan Bandič (Milan Bandić, semendku 2000 — viluku 2002, semendku 2005 — uhoku 2021).

Eläjad

Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud, ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez. Kaik 802 588 eläjad oli lidnas vl 2018, se ristitišt oli kaikiš suremb kaikes aigas.

Eläjiden enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed i katoližed uskojad.

Transport

Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Kaik nell' avtomagistralid (A1..A4) ühtenzoittas Zagrebad lähižiden verhiden maiden suridenke lidnoidenke, A11 om sauvomas. Avto- i päraudtestancii ratas lidnan keskuzpalas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Zagreb-lendimport ezmäižen Franjo Tudžman-prezidentan nimed (ZAG / LDZA, 3,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Persijan lahten maiden pälidnoihe, Stambulha, om sezonreisid Keskmeren lebutahoiže i Torontho.

Galerei

• 
  Arena Zagreb (2009)
• 
  Lidnan ohjastusen sauvuz (2012)
• 
  Evročuhunduz vl 2009
• 
  Domovinski-sild Sav-joges päliči vl 2007
• 
  Zagrepčanka-ofisčuhunduz vl 2006, valdkundan kaikiš korktemb pert' (109 m)
• 
  Zagreban universitetan naturaliž-matematine fakul'tet (2008)

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (zagreb.hr). (horv.) (angl.)