Zagreb
Zagreb (mugažo horvatan kelel, virktas [zǎːɡreb]) om Horvatijan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Horvatii |
| Eläjiden lugu (2021) | 790,069 ristitud |
| Pind | 641,29 km² |
| |
| Pämez' | Tomislav Tomaševič (sulaku 2021—, Tomislav Tomašević) |
| Telefonkod | +385−1 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
.svg)
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1094 kuti Kaptol ühtennimižel kukhal. Gradec-eländpunkt sai lidnan oiktusid vl 1222. Nene kaks' eländpunktad ühtištuihe 17. voz'sadan augotišele i saihe Zagreb-nimed vl 1851, oma lidnan istorižeks keskuseks nügüd'. Vspäi 1776 horvatijalaižiden ohjandusen ištundad vedihe Zagrebas, i se kändihe heiden faktižeks pälidnaks Varaždinan sijas. Nimitihe Agram:aks Avstrijan da Mad'jaranman imperijan aigan (1864−1918).
Om ripmatoman Horvatijan pälidnaks vs 1991 kezakun 25. päiväspäi.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Sav-jogen randoil (horv.: Sava, Dunain oiged ližajogi). Se seižub 122..1035 m ü.m.t. korktusil, 158 m keskmäižel korktusel, Medvednic-mägimassivanno (horv.: Medvednica vai Zagrebačka gora). Voib olda keskmäižen vägen manrehkaidusid (22. keväz'ku 2020 — 5,3 magnitudanke).
Klimat om subtropine. Voden keskmäine lämuz om +11,9 C°, semendkun-sügüz'kun +17..+22 C°, tal'vkun-uhokun +1,2..+3,1 C°. Ekstremumad oma −22,2 C° i +40,3 C°. Kezaaigan minimum om +4,6 C°, tal'ven maksimum om +21,6 C°. Paneb sadegid 843 mm vodes, enamba kezakus (95 mm) i elokus-redukus (82..97 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (44..47 mm kus).
Zagreb jagase 17 nimitadud rajonaks (horv.: gradska četvrt).
Eläjad vajehta
Vn 2011 Horvatijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 790 017 ristitud, ezilidnoidenke — 1,1 mln ristituid, valdkundan videndez. Kaik 802 588 eläjad oli lidnas vl 2018, se ristitišt oli kaikiš suremb kaikes aigas.
Enamba ühesad kümnendest oma horvatijalaižed i katoližed uskojad.
Edeline lidnan pämez' (mer) om Milan Bandič (semendku 2000 — viluku 2002, semendku 2005 — uhoku 2021, Milan Bandić).
Transport vajehta
Avtobusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused, funikulör da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Kaik nell' avtomagistralid (A1..A4) ühtenzoittas Zagrebad lähižiden verhiden maiden suridenke lidnoidenke, A11 om sauvomas. Avto- i päraudtestancii ratas lidnan keskuzpalas.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Zagreb-lendimport ezmäižen Franjo Tudžman-prezidentan nimed[1] (ZAG / LDZA, 3,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan i Persijan lahten maiden pälidnoihe, Stambulha, om sezonreisid Keskmeren lebutahoiže i Torontho.
Galerei vajehta
-
Arena Zagreb (2009)
-
Lidnan ohjastusen sauvuz (2012)
-
Evročuhunduz vl 2009
-
Domovinski-sild Sav-joges päliči vl 2007
-
Zagrepčanka-ofisčuhunduz vl 2006, valdkundan kaikiš korktemb pert' (109 m)
-
Zagreban universitetan naturaliž-matematine fakul'tet (2008)
Homaičendad vajehta
- ↑ Rahvahidenkeskeižen Zagreb-lendimportan sait (zagreb-airport.hr). (horv.) (angl.)
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden oficialine sait (zagreb.hr). (horv.) (angl.)
| Zagreb Vikiaitas |
| Evropan pälidnad | ||
| Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs | ||