Biškek

Biškek (kirg.: Бишкек [biʃˈkek], ven.: Бишке́к) om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke. Om Čuin agjan administrativižeks keskuseks mugažo, ei mülü sihe.

Biškek
Бишкек (kirg. i ven.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Kirgizstan
Eläjiden lugu (2023)	1,145,044 ristitud
Pind	169,6 km²
Pämez'	Aibek Džunušaliev (eloku 2021 — uhoku 2022, kül'mku 2023—)
Telefonkod	+996-(0)312
Aigvö	UTC+6

Lidnan kart (2021)

Istorii

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Pišpek (ven.: Пишпе́к) lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan Frunze:ks (ven.: Фру́нзе), ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.

Biškek šingotaškanzihe tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Lidn om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Čui-jogen (kirg.: Чүй) alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.

Klimat om terav kontinentaline kuivahk päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +12,2 C°, kezakun-elokun +23,3..+25,3 C°, tal'vkun-uhokun −1,5..+0,4 C°. Ekstremumad oma −34 C° (uhoku) i +42,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 451 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (51..72 mm kus), vähemba elokus-sügüz'kus (14..18 mm kus). Paneb lunt 13 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..50 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, om 75 % tal'vkus-uhokus.

Tobmuz

Lidnan rajonad (2023)

Biškek jagase nelläks territorialižeks rajonaks: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žiloid alištudas rajoniden tobmudele lidnan territorijal.

Edeližed lidnan pämehed (merad, üks'lugu kirg.: Бишкек мэри) oma Emilbek Abdikadirov (Эмилбек Абдыкадыров, uhoku 2022 — reduku 2023), Aziz Surakmatov (eloku 2018 — reduku 2020).

Eläjad

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Vn 2019 augotišes lidnan ristitišt oli 1 027 200 eläjad 127 km² pindal i ületi millionad. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe kaik 1 074 075 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz pol'tošt millionad ristituid om ezilidnoidenke.

Rahvahad (2010-nded voded): kirgizalaižed — 75 %, evropižed rahvahad — 15 %, toižed rahvahad — 10 %.

Islaman seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan seičeme pühäpertid oma saudud: Hristan Eläbzdusen päjumalanpert' (letihe vll 1944−1947) i kuz' jumalanpertid.

Biškek om valdkundan professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas. Amuine da järed om Kirgizan nacionaline universitet Žusup Balasaginan nimed (kirg.: Жусуп Баласагын атындагы Кыргыз Улуттук Университети, 22 tuh. üläopenikoid), sen aluz om pandud vl 1925, edel 1951. vot oli pedinstitutaks. Kaik 24 fakul'tetad, kaks' institutad, kuz' kolledžad i nell' keskust mülüdas sen universitetan strukturha.

Transport

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Manas-lendimport (FRU / UCFM, 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.

Irdkosketused

• Biškek-lidnan tobmuden sait (bishkek.gov.kg). (kirg.) (ven.) (angl.)