Biškek (kirg.: Бишкек [biʃˈkek]) om Kirgizstanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om lidn tazovaldkundan alištusenke. Om Čuin agjan administrativižeks keskuseks mugažo.

Biškek
Бишкек
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kirgizstan
Eläjiden lugu (2023) 1,145,044 ristitud
Pind 169,6 km²
Biškek Бишкек
Pämez' Aibek Džunušaliev
(eloku 2021 — uhoku 2022,
kül'mku 2023—)
Telefonkod +996-(0)312
Aigvö UTC+6


Lidnan kart (2021)

Istorii vajehta

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1878 kuti Pišpek lidnan statusanke Venäman imperijan kozakištol pandud mantazole Kokandan hanan lidnusen sijas. Vll 1926−1991 nimitihe lidnan Frunze:ks, ripmatomas Kirgizstanas — nügüdläižikš.

Lidn šingotaškanzi tegimištol'žeks keskuseks Suren sodan aigan edheotandoiden evakuacijan sihe taguiči. Biškek om tegimišton äisarakoine keskuz, päsarakod oma sömtegimišt, energetik, mašiništonsauvomine i metallan ümbriradmine.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, Čui-jogen (kirg.: Чүй) alangištos i Tän'-Šanin ezimägištol, 700..900 m korktusil, 800 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Kazahstanan röunhasai om 25 km pohjoižhe orhal.

Klimat om terav kontinentaline kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +12,2 C°, kezakun-elokun +23,3..+25,3 C°, tal'vkun-uhokun −1,5..+0,4 C°. Ekstremumad oma −34 C° (uhoku) i +42,1 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +3,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,4 C° (uhoku). Paneb sadegid 451 mm vodes, enamba keväz'kus-semendkus (51..72 mm kus), vähemba elokus-sügüz'kus (14..18 mm kus). Paneb lunt 13 sm tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 45..50 % röunoiš kezakus-sügüz'kus, om 75 % tal'vkus-uhokus.

Tobmuz vajehta

Biškek jagase nelläks territorialižeks rajonaks: Pervomain, Sverdlovan, Oktäbrin i Leninan rajonad. Severz'-se žiloid alištudas rajoniden tobmudele lidnan territorijal.

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Emilbek Abdikadirov (uhoku 2022 — reduku 2023), Aziz Surakmatov (eloku 2018 — reduku 2020).

Eläjad vajehta

Vl 2009 lidnan eläjiden lugu oli 835 743 ristitud. Vn 2019 augotišes lidnan ristitišt oli 1 027 200 eläjad 127 km² pindal i ületi millionad. Vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe kaik 1 074 075 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz pol'tošt millionad ristituid om ezilidnoidenke.

Rahvahad (2010-nded voded): kirgizalaižed — 75 %, evropižed rahvahad — 15 %, toižed rahvahad — 10 %.

Islaman seičeme pühäpertid oma avaitud lidnas. Ortodoksižen hristanuskondan nell' jumalanpertid oma saudud.

Biškek om professionaližen üläopendusen keskuseks, kaik 22 üläopendusen aluzkundad sijadasoiš lidnas. Amuine da järed om Kirgizan nacionaline universitet Žusup Balasaginan nimed[1] (kirg.: Жусуп Баласагын атындагы Кыргыз Улуттук Университети, alusenpanend 1925, edel 1951. vot oli pedinstitutaks, 22 tuh. üläopenikoid). Kaik 24 fakul'tetad, kaks' institutad, kuz' kolledžad i nell' keskust mülüdas sen strukturha.

Transport vajehta

Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Manas-lendimport[2] (FRU / UCFM, 3,5 mln passažiroid vl 2017) sijadase 23 km lodeheze lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kazahstanan, Venäman, Turkanman järedoihe lidnoihe, jügureisid Kitaihe.

Homaičendad vajehta

  1. Kirgizan nacionaližen universitetan sait (knu.kg). (kirg.) (ven.) (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Manas-lendimportan sait (airport.kg). (ven.) (kirg.) (angl.)

Irdkosketused vajehta



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan