Thimphu
Thimphu (dzongke: ཐིམ་ཕུུུུ [tʰim˥.pʰu˥]) om Butanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen ümbrikon («dzonghag:an») administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sen Čang-rajonha (gevog:ha).
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Butan |
Eläjiden lugu (2017) | 114,551 ristitud |
Pind | 26,1 km² |
Telefonkod | +975-(0)2 |
Aigvö | UTC+6 |
Istorii
vajehtaEländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal kuti Tašičo-lidnuz-jumalankodi. Thimphun agjan amuine pälidn. Vl 1955 valdkundan pälidn om sirtud sihe amuižes Punakh-lidnaspäi, oficialižešti vodele 1961. Lidnan erigoittud administracii om sätud vl 1995.
Thimphu šingotase valdkundaližil holitišil, turizmal i maižanduztorguindal.
Geografijan andmused
vajehtaLidn sijadase valdkundan päivlaskmaižes palas, mägitahondas, Vang-ču-jogen randal (indine nimituz om Raidak, Brahmaputran bassein), 2248..2648 m korktusil, 2320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kunigahan Dečenčoling-pert'kulu-rezidencii om seičemes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi.
Klimat om subtropine korktoiden mägiden mussonan valatoitusenke. Il'man lämuz vajehtase lujas päivesen aigan, tal'vel paneb haloid öidme. Voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, kezakun-sügüz'kun +20,3..+21,8 C°, tal'vkun-uhokun +6,3..+8,5 C°. Ekstremumad oma −8,5 C° (viluku) i +33,0 C° (heinku). Voib panda halad redukus-sulakus. Il'man lämuz voib ületada +23 C° tal'ven miččel taht kul, +30 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 609 mm vodes, enamba heinkus (153 mm) i elokus (121 mm), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..64 % röunoiš uhokus-semendkus i kül'mkus-tal'vkus, 71..73 % heinkus-sügüz'kus, 67..69 % toižiš kuiš.
Eläjad
vajehtaVn 2005 Butanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 79 185 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Eläjiden tobj pala om buddizman uskojad.
Butanan kunigazline universitet[1] (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་འཛིན་གཙུག་ལག་སློབ་སྡེ་; virkand: 'brug rgyal-'dzin gtsug-lag-slob-sde) om sätud vl 2003 valdkundan 11 kolledžan da institutan ühtištusel, baziruiše pälidnas.
Galerei
vajehta-
Buddizman Tašičo-dzong-jumalankodi lidnan pohjoižes, vn 2008 vilukun nägu (alusenpanend 1216)
-
Lidnan azjaline rajon vn 2015 sügüz'kus (Thimphu Bazar)
-
Butanan kunigazližen universitetan biznesopendusen Gedu-kolledž vn 2016 heinkus
-
Čanglimitang-stadion (reduku 2015, om saudud vl 1974)
-
Nacionaline läžundkodi (tal'vku 2015, Jigme Dorji Wangchuck National Referral Hospital) om lidnan viden tervhudenkaičendan aluzkundan keskes
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehtaThimphu Vikiaitas |
Azijan pälidnad | ||
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||