Thimphu (dzongke: ཐིམ་ཕུུུུ [tʰim˥.pʰu˥]) om Butanan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühtennimižen ümbrikon («dzonghag:an») administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sen Čang-rajonha (gevog:ha).

Thimphu
ཐིམ་ཕུུུུ
Lidnanznam
Valdkund Butan
Eläjiden lugu (2017) 114,551 ristitud
Pind 26,1 km²
Thimphu ཐིམ་ཕུུུུ
Telefonkod +975-(0)2
Aigvö UTC+6

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud 13. voz'sadal kuti Tašičo-lidnuz-jumalankodi. Thimphun agjan amuine pälidn. Vl 1955 valdkundan pälidn om sirtud sihe amuižes Punakh-lidnaspäi, oficialižešti vodele 1961. Lidnan erigoittud administracii om sätud vl 1995.

Thimphu šingotase valdkundaližil holitišil, turizmal i maižanduztorguindal.

Geografijan andmused

vajehta
 
Čang-rajonan sijaduz Thimphun ümbrikos i Butan-valdkundas vn 2017 kartal

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmaižes palas, mägitahondas, Vang-ču-jogen randal (indine nimituz om Raidak, Brahmaputran bassein), 2248..2648 m korktusil, 2320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kunigahan Dečenčoling-pert'kulu-rezidencii om seičemes kilometras pohjoižhe lidnan keskusespäi.

Klimat om subtropine korktoiden mägiden mussonan valatoitusenke. Il'man lämuz vajehtase lujas päivesen aigan, tal'vel paneb haloid öidme. Voden keskmäine lämuz om +15,0 C°, kezakun-sügüz'kun +20,3..+21,8 C°, tal'vkun-uhokun +6,3..+8,5 C°. Ekstremumad oma −8,5 C° (viluku) i +33,0 C° (heinku). Voib panda halad redukus-sulakus. Il'man lämuz voib ületada +23 C° tal'ven miččel taht kul, +30 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 609 mm vodes, enamba heinkus (153 mm) i elokus (121 mm), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..64 % röunoiš uhokus-semendkus i kül'mkus-tal'vkus, 71..73 % heinkus-sügüz'kus, 67..69 % toižiš kuiš.

Eläjad

vajehta

Vn 2005 Butanan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 79 185 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Eläjiden tobj pala om buddizman uskojad.

Butanan kunigazline universitet[1] (dzongke: འབྲུག་རྒྱལ་འཛིན་གཙུག་ལག་སློབ་སྡེ་; virkand: 'brug rgyal-'dzin gtsug-lag-slob-sde) om sätud vl 2003 valdkundan 11 kolledžan da institutan ühtištusel, baziruiše pälidnas.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Butanan kunigazližen universitetan sait (rub.edu.bt). (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Azijan pälidnad
Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan