Tiran (lidn)

Albanijan pälidn da kaikiš suremb lidn

Tiran (alb.: Tiranë [tiˈɾanə], mugažo Tirana [tiˈɾana]) om Albanijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Tiranan agjan administrativine keskuz mugažo, mülüb agjaha.

Tiran
Tiranë
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Albanii
Eläjiden lugu (2010) 386,420 ristitud
Pind 41,8 km²
Tiran Tiranë
Pämez' Erjon Veliai
(heinku 2015—,
Erion Veliaj)
Telefonkod +355-(0)4
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan kart (2019)

Istorii

vajehta

Vizantijan lidnusen jändused (520. voz') oma löutud da kohetud 18. voz'sadal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1614 lidnan statusanke Osmanan imperijan Suleiman Bardžini-jenaralan käskön mödhe, sil vodel saudihe islaman pühäpertid, turkan kül'betid, paštandsijad i severz'-se laukoid. Kätihe valdkundan pälidnaks vl 1920.

Tiran šingotase valdkundan ižandusen keskuseks. Holitišiden sfer mülütab bankoid, telekommunikacijoiden kompanijoid, adivpertid.

Geografijan andmused

vajehta
 
Tiranan agjan sijaduz valdkundas

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, Išmi-jogen randal (alb.: Lumi i Ishmit 74..79 km pitte), 110 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud mägil (1828 metrhasai ü.m.t.) päiči pohjoižpoles.

Matkad Adriatižen meren randhasai om nell'kümne kilometrad päivlaskmha avtotedme.

Klimat om subtropine Keskmeren. Keza om päivoikaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +15,2 C°, heinkun-elokun +23,8..+24,0 C°, semendkun, kezakun i sügüz'kun +18,0..+21,6 C°, tal'vkun-uhokun +6,7..+8,1 C°. Ekstremumad oma −10,4 C° (viluku) i +43,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +4,2 C° (heinku). Il'man lämuz voib ületada +20 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1266 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (132..172 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (42..78 mm kus). Tal'vel lumi oleleb lähižiden mägiden pautkil päpaloin. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..64 % röunoiš heinkus-elokus, 73..79 % kül'mkus-uhokus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan rajonad (2011)

Lidn jagase 11 nomeruidud rajonaks (alb.: minibashkitë): Tirana 1 .. Tirana 11.

Edeline lidnan pämez' om Lül'zim Baša (heinku 2011 — heinku 2015).

Eläjad

vajehta

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 386 420 ristitud ezilidnoita. Vn 2011 Albanijan rahvahanlugemižen mödhe 557 422 ristitud elihe lidnan municipaližes ühtnikas 1 110,03 km² pindal, valdkundan kudendez, vn 2023 — 598 176 ristitud. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (municipalitet, 2011): islamanuskojad — 55,7 %, ateistad i toižed uskojad — 29,1 %, ortodoksižed hristanuskojad — 6,4 %, katolikad — 5,4 %, Bektašan ordenan polenpidajad — 3,4 %.

Transport

vajehta

Avtobusad (30 maršrutad ezilidnoidenke) i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om 30 km pitte (2020).

Rahvahidenkeskeine civiline Tiranan lendimport[1] Tereza-maman nimed (alb.: Aeroporti Ndërkombëtar i Tiranës Nënë Tereza, TIA / LATI, 7,2 mln passažiroid vl 2023) sijadase 11 kilometras lodeheze lidnaspäi Krui-ezilidnan municipalitetas. Tehtas reisid Päivlaskmaižen i Suvižen Evropan äjihe lidnoihe, Dubaihe, om sezonižid čarterreisid Pol'šanman surihe lidnoihe, Turkanman i Egiptan lebutahoiže.

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Rahvahidenkeskeižen Tiranan lendimportan sait (tirana-airport.com). (angl.) (alb.)

Irdkosketused

vajehta



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs