Skopje (maked.: Скопје [ˈskɔpjɛ], alb.: Shkupi) om Pohjoižmakedonijan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Skopje
Скопје
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Pohjoižmakedonii
Eläjiden lugu (2021) 526,502 ristitud
Pind 571,46 km²
Skopje Скопје
Pämez' Danela Arsovska
(kül'mku 2021—)
Telefonkod +389−2
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan transportkart ezilidnoidenke (2012)

Istorii vajehta

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan meiden erad lopus kuti rimalaine Flavia Aelia Scupi- vai Flavia Scupinorum-kolonii, paginoiš Skupi (latin.: Scupi i Scuiris). Amuižiden pertiden alused oma kaičenus. Voz'sadoiden hätkte oli Vizantijan i Serbijan tobmuden al. Ezmäižen Bolgarijan car'kundan Samuil-ohjandai ümbärzi lidnad seinil 10. i 11. voz'sadoiden röunal, nügüd'aigan nähtas niid kuti Skopjen lidnuz-zamk (maked.: Скопско Кале). Vspäi 1392 vhesai 1912 oli Osmanan imperijan palaks Üsküp-nimenke. Vspäi 1944 oli Makedonijan Tazovaldkundan pälidnaks, oli Jugoslavijan palaks vhesai 1992.

Vozil 518, 1555, 1904 i 1963 manrehkaidused paniba lidnad mantazole. Vl 1689 avstrijalaine E. Pikkolomini-jenaral polti Skopjed lophu holeran pošavan tagut.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase valdkundan pohjoižes, mägidenkeskeižes kalt'uses, Vardar-jogen randoil (maked.: Вардар 388 km pitte, lankteb Egeižhe merhe), 238 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vodno-mägi om lidnan kaikiš korktemb čokkoim, 1066 m kortte. Lujad manrehkaidused oleldas sen tahondas.

Klimat om ven subtropižen röunal, Keskmeren penen valatoitusenke. Keza om hät'k päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +12,6 C°, heinkun i elokun +24,1 C°, tal'vkun-uhokun +0,2..+3 C°. Ekstremumad oma −25,8 C° (viluku) i +43,7 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,2 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 483 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba kezakus (54 mm) i redukus-tal'vkus (45..49 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (29..30 mm kus). Tal'v oleleb sumosine i läz lumikatketa, paneb lunt 20 päiväd sezonas. Tullei oleskeleb harvoin. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..85 % röunoiš redukus-uhokus, 56..66 % sulakus-sügüz'kus.

Tobmuz vajehta

 
Lidnan kümne kundad

Skopje jagase kümneks nimitadud kundaks, ičeze pämez' om kaikuččes.

Lidnan Nevondkund (maked.: Совет на Град Скопје) vahvištab vai ei meran pätandoid. Kaik rahvaz valičeb nevondkundan 45 ühtnijad nelläks vodeks.

Skopjen mer (maked.: градоначалник на Град Скопје) valičese nelläks vodeks, edestab kaiked lidnad, tegeb pätandoid lidnan kundoiden pämehiden nevondoiden jäl'ghe. Edeline mer om Petre Šilegov (reduku 2017 — reduku 2021).

Eläjad vajehta

Vl 2002 lidnan eläjiden lugu oli 506 926 ristitud, valdkundan ristitišton nelländez. Kaik 544 086 eläjad oli lidnas vl 2015, se ristitišt oli kaikiš suremb.

Rahvahad (2002): makedonijalaižed — 66,7 %, albanijalaižed — 20,4 %, čiganalaižed — 4,6 %, serbalaižed — 2,8 %, turkad — 1,7 %, bosnijalaižed — 1,5 %, toižed rahvahad — 2,3 %.

Transport vajehta

Kaks'žiruižed avtobusad i miniavtobusad (vspäi 2014) oma kundaližeks transportaks lidnas, tramvain jono om sauvomas. Jonused ühtenzoittas lähižidenke Evropan pälidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Skopje-lendimport[1] (SKP / LWSK, 1,8 mln matknikoid vl 2017) sijadase 17 km suvipäivnouzmha lidnaspäi Petrovec-žilos. Tehtas reisid Evropan maiden pälidnoihe i Persijan lahten lidnoihe, om čarterreisid Turkanman i Egiptan lebutahoiže.

Homaičendad vajehta

  1. Rahvahidenkeskeižen Skopje-lendimportan sait (skp.airports.com.mk). (angl.) (maked.) (alb.)

Irdkosketused vajehta



Evropan pälidnad
Afinad | Amsterdam | Andorr la Vel'j | Baku | Belgrad | Berlin | Bern | Bratislav | Brüssel' | Budapešt | Buharest | Dublin | Hel'sinki | Jerevan | Kijev | Kišinöv | Kopenhagen | Lissabon | London | Lüblän | Lüksemburg-lidn | Madrid | Minsk | Monako-lidn | Moskv | Nikosii | Oslo | Pariž | Podgoric | Prag | Reikjavik | Rig | Rim | San Marino-lidn | Sarajevo | Skopje | Sofii | Stokhol'm | Zagreb | Tallidn | Tbilis | Tiran-lidn | Vaduc | Vallett | Varšav | Vatikan | Ven | Vil'nüs