Bagdad
Bagdad (arab.: بَغدَاد [baɣˈdaːd] Baġdād — «Ülähäižel anttud», kurd.: Bexda) om Irakan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Bagdadan agjan administrativine keskuz da päpala. Bagdad om araban mail'man kahtenz' surtte lidn (Kairan jäl'ghe), Päivlaskmaižen Azijan kahtenz' surtte lidn (Tehranan jäl'ghe).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Irak |
| Eläjiden lugu (2018) | 8,126,755 ristitud |
| Pind | 673 km² |
| |
| Pämez' | Alaa al'-Amari (2020—) |
| Telefonkod | +964−1 |
| Aigvö | UTC+3 |
Lidn om valdkundan järedaks transportsol'meks, opendusen i kul'turan keskuseks. Bagdad om tetab kuti «Tuha da üks' ö»-sarnan pälidn.
Istorii
vajehtaLidnan aluz om pandud Tigr-jogen päivlaskmaižel randal vl 762 meiden erad heinkun 30. päiväl. Se oli pandud kuti Abbasidoiden halifatan pälidn vajehtamha Damaskad. Vozil 2003−2011 lidn oli alištunu AÜV:oiden sodavägile.
Bagdad šingotase turizmal, om severt-se järedoid muzejoid. Irakan kogosüdäiproduktan kaks' videndest tehtas pälidnas.
Geografijan andmused
vajehta
Lidn sijadase Irakan keskuzpalas, Tigr-jogen molembil randoil, 34 m valdmeren pindan päl keskmäižel korktusel.
Klimat om subtropine kuiv päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +22,8 C°, semendkun-sügüz'kun +28,3..+34,8 C°, tal'vkun-uhokun +9,7..+12 C°. Ekstremumad oma −11 C° (viluku) i +51,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +14,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27,1 C° (uhoku). Paneb 156 mm sadegid vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (26..28 mm kus), ei ole sadegid kezakus-sügüz'kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 21..30 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 53..71 % kül'mkus-keväz'kus. Pölü- da letetorokad («hamsin:ad») todas lodehližil tulleil semendkus-kezakus.
Tobmuz
vajehtaBagdad jagase ühesaks administrativižeks ümbrikoks, ned alajagasoiš 89 lidnanlaptaks.
Edeline lidnan pämez' om Zikra al'-Viš (Zekra Muhammed Jaber Alwash, uhoku 2015 — sügüz'ku 2020).
Eläjad
vajehtaVl 2016 lidnan ristitišt oli 7 180 889 eläjad. Edel sodad kaik 5,1 mln eläjid oli lidnas vl 2003. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Islaman uskojad oma ristitišton enambuz (ühesa kümnendest). Sunnitad oliba enambuses vhesai 2003, sid' šiitad saiba enamba oiktusid AÜV:oile alištusen aigan. Vspäi 2014 om äi pagenikoid, heiden kesken hristanuskojid, hö elädas lidnas da sen ümbrištos ILIV:an tulendan tagut valdkundan pohjoižhe. Om lidnanlaptoid märitud rahvahiden enambusenke i segoitadud augotižlibundan eläjidenke.
Läz kümned universitetad ratas lidnas. Znamasine om Bagdadan universitet[1] (71,8 tuh. üläopenikoid vl 2022), sen aluz om pandud vl 1959.
Transport
vajehtaEzilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Kebn metro om sauvomas vspäi 2008, ezmäižen jonon (14 stancijad) jäl'geline sauvomine jätksihe vl 2023.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bagdad-lendimport[2] (arab.: مطار بغداد الدولي Matar Baġdād ad-Dovali) (BGW / ORBI, 7,5 mln passažiroid vl 2009) sijadase 16 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas passažirreisid Azijan lähižihe maihe (Turkanman da Iranan lidnad tobjimalaz), Kairha, Evropan pohjoižihe maihe da Irakadme.
Sebruzlidnad
vajehtaBagdadal om viž sebruzlidnad:
Homaičendad
vajehtaIrdkosketused
vajehta- Lidnan ohjastusen oficialine sait (baghdad.gov.iq). (arab.)
- Bagdadan ümbrikon oficialine sait (amanatbaghdad.gov.iq). (arab.)
| Bagdad Vikiaitas |
| Azijan pälidnad | ||
| Abu Dabi | Amman | Ankar | Astan | Ašhabad | Bagdad | Baku | Bandar Seri Begavan | Bankok | Beirut | Biškek | Dakk | Damask | Dili | Doh | Džakart | Dušanbe | El' Kuveit | Hanoi | Islamabad | Jerevan | Jerusalim | Kabul | Katmandu | Kuala Lumpur | Male | Manam | Manil | Maskat | Naip'jido | Nikosii | Pekin | Phen'jan | Pnompen' | Rijad | Sanaa | Seul | Singapur | Šri Džajavardenepura Kotte | Taškent | Tbilis | Tehran | Thimphu | Tokio | Ulanbatar | Uz' Deli | V'jent'jan | ||