Amsterdam

Amsterdam (mugažo alaman kelel, virktas [ˌɑmstərˈdɑm] «damb Amstel-jogel») om Alamaiden oficialine pälidn (vspäi 1814) da kaikiš suremb lidn, mülüb Pohjoižgollandii-agjaha.

Amsterdam

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Alamad
Eläjiden lugu (2023)	921,468 ristitud
Pind	219,32 km²
Pämez'	Femke Halsema (heinku 2018—)
Telefonkod	+31-(0)20
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2024)

Lidn om valdkundan finansine da kul'turkeskuz, järed transporttesol'm, mail'man port.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1275 kuti Aemstelredamme-külä läz dambad Amstel-jogel. Se om saudud voziden 1170 i 1173 sur'veziden jäl'ghe. 15. voz'sadale lidn tegihe Alamaiden torguindan kaikiš surembaks keskuseks.

Vn 1928 kezal Amsterdam vastsi 9. Kezaližid Olimpiadvändoid.

Amsterdam ezilidnoidenke šingotase elektrotehnižel i himižel sarakoil, transportižel mašinansauvomižel (lendimed, laivad), pun i kivivoin ümbriradmižel, sömtegimištol i turizmal (4,6 mln verazmalaižid vl 2009), meriportal. Philips-, ING Groep-kompanijoiden i Grinpis-organizacijan päfaterad oma saudud siš. Bankoiden keskuz, mail'man kaikiš vanhemb fondbirž (Euronext Amsterdam) radab lidnan keskuzpalas vspäi 1602.

Geografijan andmused

Amsterdam sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan suves, kahten metrad alemba valdmeren tazopindaspäi. Lidn seižub Amstel-jogensun da tehtud Eisselmer-järven randoil. Reljef om tazo, kogoneb pol'deroišpäi. Enamba sada kilometrad kanaloid sätas 90 sart, 1200 sildad ühtenzoittas niid. Nordze-kanal ühtenzoittab Amsterdamad Pohjoižmerenke. Lidnan municipalitetan pind om 219 km², sidä kesken saum vezid om nelländez (53,5 km²), puištod da kel'dtahod ottas kahesandest.

Klimat om ven valdmeren, pil'vekaz, tal'vel eriližešti, luja lodehline tullei enambištub. Voden keskmäine lämuz om +10,7 C°, kezakun-elokun +16,0..+18,0 C°, tal'vkun-uhokun +3,8..+4,6 C°. Ekstremumad oma −19,7 C° (uhoku) i +36,3 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +16,6 C° (uhoku). Ei voi panda haloid kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +2,0 C°). Paneb sadegid 850 mm vodes, enamba voden kahtendes poles (82..98 mm kus), vähemba sulakus (40 mm). Lumi lankteb 18 päiväd vodes. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 75..82 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 85..88 % redukus-uhokus.

Tobmuz

Amsterdaman lidnrajonad (vn 2010 kart)

Amsterdam jagase kahesaks lidnrajonaks.

Edeline lidnan pämez' (burgomistr) om Eberhard van der Lan (heinku 2010 — sügüz'ku 2017).

Eläjad

Vl 1564 Amsterdaman eläjiden lugu oli 30 900 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 869 602 ristitud vl 1960. Vl 2010 Amsterdaman eläjiden lugu oli 767 773 ristitud. Kaik 841 186 ristitud elihe lidnas i enamba 2,4 mln ristituid kaikes lidnümbrikos vl 2016. Amsterdam mülüb Randstad-lidnaglomeracijha (sana sanha «rengazlidn», 7,1 mln rist. vl 2011).

Religijan mödhe (vn 2000 andmused) eläjiden 27 % oma hristanuskojad (protestantad tobjimalaz), 14 % — islamanuskojad (sunnitad tobjimalaz).

Transport

Velosipedad, metro, tramvai, avtobusad da ehtatimed oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas da sen kaimdailidnoiš (vl 2016 oli nell' jonod, 52 stancijad, 42,5 km raudted).

Kaik kuz' kiruhted augotasoiš lidnas i lähttas radialižikš, ümbärte ühtenzoitab niid. Rahvahidenkeskeine civiline Shiphol-lendimport (AMS / EHAM, 71,7 mln passažiroid vl 2019) om nellänz' surtte Evropas, se seižub koumen metrad alemba valdmeren tazopindaspäi, sijadase kümne kilometrad suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid mail'man äjihe maihe, om äi čarterreisid lebutahoiže.

Irdkosketused

• Amsterdam-lidnan oficialine sait (amsterdam.nl). (alam.) (angl.)