Šanhai
Šanhai (kit.: 上海, pin'jin': Shànghǎi) om Kitain kaikiš suremb lidn da ižandusen keskuz, üks' nelläs lidnaspäi keskuzalištusenke. Valdkundan kaikiš järedambad meriport i finansine keskuz ratas lidnas.
Valdkund | Kitai |
Eläjiden lugu (2023) | 24,874,500 ristitud |
Pind | 6,340,5 km² |
Aigvö | UTC+8 |
Istorii
vajehtaVl 1553 lidnan seinäd oliba saudud, i se kändihe znamasižeks 16. voz'sadan lopule. Eländpunkt om sätud oficialižeks vn 1949 redukun 1. päiväl.
Šanhain irdpol'žen torguindan ühthine mülü oli US$1,58 trln ekvivalentas vl 2021.
Geografijan andmused
vajehtaGeografižed koordinatad oma 31°12′0″ N da 121°30′0″ E.
Lidn sijadase valdkundan päivnouzmas, Janczi-jogen suhišton randoil, 0..103 m (Daczin'-mägi, kit.: 大金山) ü.m.t. korktusil. Šanhain pind — 6 340,5 km².
Klimat om subtropine mussonižen pirdoidenke, pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +17,1 C°, heinkun-elokun +28,5..+28,8 C°, kezakun i sügüz'kun +24,4..+24,7 C°, +4,9..+7,3 C°. Ekstremumad oma −10,1 C° (viluku) i +40,9 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +12,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-redukus (redukun minimum om +1,7 C°). Paneb sadegid 1245 mm vodes, enamba kezakus (207 mm) i elokus (187 mm), vähemba tal'vkus (50 mm). Paneb lunt nell' päiväd tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..80 % röunoiš voden aigan.
Eläjad
vajehtaVn 2000 Kitain rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 14 489 919 ristitud, vn 2010 — 20 555 098 ristitud, vn 2020 — 22 209 380 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Hukou (personad pordaigaliženke registracijanke toižiš regionoišpäi) ottas koume videndest ristitištos (2023).
Transport
vajehtaAvtobusad (enamba mi tuha maršrutoid), trolleibusad i metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab vspäi 1993, siš om 19 jonod, 457 stancijad, 743 km raudted (kaikiš pidemb mail'mas). Kiruhjonuz magnitpölusel ühtenzoitab azjališt keskust Pudun-lendimportanke.
Rahvahidenkeskeine civiline Pudun-lendimport (PVG / ZSPD, 41,4 mln passažiroid vl 2011) sijadase Pudun-rajonan päivnouzmas. Se radab vspäi 1999.
Sebruzlidnad
vajehta- Aden, Jemen (vspäi 1995)
- Aleksandrii, Egipt (1992)
- Alžir-lidn, Alžir (2003)
- Antverpen, Flandrii, Bel'gii
- Barselon, Ispanii (2001)
- Bazel', Šveicarii (2007)
- Budapešt, Mad'jaranma (2013)
- Čiangmai, Tailand (2000)
- Čikago, Illinois, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1985)
- Danidin, Uz' Zelandii (1994)
- Dubai, Araban Ühtenzoittud Emiratad (2000)
- Espoo, Suomenma (1998)
- Gamburg, Saksanma (1986)
- Guajakil', Ekvador (2001)
- Göteborg, Ročinma (1986)
- Haif, Izrail' (1994)
- Hamhin, Korejan Rahvahaliž-Demokratine Tazovaldkund (1982)
- Hjuston, Tehas, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (2015)
- Hošimin, Vjetnam (1990)
- Jokoham, Japonii (1973)
- Karači, Pakistan (1984)
- Kasablank, Marok (1986)
- Kolombo, Šrilank (2003)
- Konstanc, Romanii (2002)
- Kork, Irlandii (2005)
- Kuopio, Suomenma (2012)
- Liverpul', Anglii, Sur' Britanii (1999)
- Manaus, Brazilii (2009)
- Manil, Filippinad (1983)
- Maputu, Mozambik (1999)
- Marsel', Francii (1987)
- Milan, Italii (1979)
- Monreal', Kvebek, Kanad (1985)
- Mumbai, Indii (2014)
- Nikosii, Kipr (2004)
- Nju Jork, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (2007)
- Osak, Japonii (1974)
- Oslo, Norvegii (2001)
- Pirei, Grekanma (1985)
- Piter, Venäma (1988)
- Pnompen', Kambodž (2009)
- Port Vil, Vanuatu (1994)
- Portu, Portugalii (1995)
- Prag, Čehanma
- Pusan, Korejan Tazovaldkund (1993)
- Rosario, Argentin (1997)
- Rotterdam, Alamad (1979)
- San Francisko, Kalifornii, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (1979)
- San Paulu, Brazilii (1988)
- Santjago de Kuba, Kuba (1996)
- Sarajevo, Bosnii da Gercegovin (2008)
- Seul, Korejan Tazovaldkund (2014)
- Sofii, Bolgarii (2014)
- Stambul, Turkanma (1989)
- Zagreb, Horvatii (1980)
- Zal'cburg, Avstrii (2004)
- Taškent, Uzbekistan (1994)
- Val'paraiso, Čili (2001)
- Vindhuk, Namibii (1995)
Irdkosketused
vajehta- Lidnan oficialine sait (shanghai.gov.cn). (kit.) (angl.)
Šanhai Vikiaitas |