Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (lühenduz: AÜV) vai Amerikan Ühtenzoittud Štatad (lühenduz: AÜŠ) (angl.: United States of America [ði juˌnaɪtɪd ˌsteɪts əv əˈmerɪkə], lüh.: U.S.) om valdkund Pohjoižamerikan keskuses. AÜV:oiden pälidn om Vašington, no kaikiš järedamb lidn om Nju Jork.

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
United States of America
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Vašington
Eläjiden lugu (2018) 329,256,465[1] ristitud
Pind 9,518,900 km²
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad United States of America
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Džo Baiden
Päministr Kamala Harris
Religii hristanuskond
Valüt AÜV:oiden dollar
Internet-domen .us
Telefonkod +1
Aigvö tal'vel UTC−5..−10,
kezal UTC−4..−10

Nece om koumanz' valdkund Mal ristituiden lugun mödhe (329 millionad eläjid) da nellänz' valdkund pindan mödhe (9 518 900 km²) mail'mas. Mülüb ÜRO:ho, sen Varuitomuden Nevondkundan kaikenaigaine ühtnii. Om PAKO:n päühtnijan, sen üks' alusenpanijoišpäi.

Istorii

vajehta

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (Štatad) sünduihe vl 1776. Koumetoštkümne britaništ kolonijad ühtniba sihe, kudambad tedištoitiba ičeze ripmatomuden polhe. Soda ripmatomudes mäni 1783 vodhesai da lopihe kolonistoiden vägestusel. Vodel 1781 tuli väghe AÜV:oiden ezmäine Konstitucii, vl 1789 — kahtenz' lugul Konstitucii[2], i vodel 1791 — Bill' oiktusiden polhe, kudamb röunati lujas ohjastusen valdoiktusid. Vn 1789 Konstitucii om väges kohendusidenke, jäl'gmäižed oliba vl 1992.

1860-nziš voziš Rahvahanikoiden soda oli AÜV:oiš orjakahiden suvipol'židen da orjatomiden pohjoižiden valdkundoiden (štatoiden) keskes. Soda jatksihe läz nelläd vot. Pohjoižiden štatoiden vägestuz kaiči valdkundad jagamižespäi da toi orjile joudjut kaikel Ühtenzoittud Štatoiden territorijal.

Ezmäižen Mail'man sodan jäl'ghe Ühtenzoittud Valdkunad vändiba aktivišt rolid mail'man politikas. 1930-nzil vozil oli elänu Sures ekonomižes depressijas läbi. Toižen Mail'man sodan aigan Štatad oliba Antigitlerižen koalicijan ühtnijaks.

Vspäi 1945 AÜŠ om ezmäine nuklearine valdkund. 1940:n voziden lopuspäi 1990-nziden voziden augotišhesai Vilusoda oli Nevondkundaližen Ühtištusen da Ühtenzoittud Valdkundoiden keskes.

2001-nden voden 11. päiväl sügüz'kud terroristižiden aktoiden serii ozaižihe valdkundas.

Geografijan andmused

vajehta
 
AÜV:oiden topografine kart

Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad om maröunoiš Meksikanke suvel (röunan piduz — 3326 km) da Kanadanke pohjoižel (8895 km pitte). Ühthine röunoiden piduz — 12 221 km. Valdkund sijadase Tünen i Antlantižen valdmeriden keskes. Ühthine randanpird — 19 924 km. Läz kaik klimatan toižendad da vöd oma olmas järedan territorijan tagut, päiči ekvatorialižes i subekvatorialižes.

Suriden järviden rajon i Atlantiženveren alangišt oma kaikiš tihedašti elänzoittud tahondad. Appalačid-mäged sijadasoiš kontinentaližen päpalan päivnouzmas, ned kaimdas Keskuztazangištoid (200..500 m ü.m.t. korktusil) i Sured tazangištod-mägiplatod (600..1500 m ü.m.t.) valdkundan keskuzpalas. Kordil'jerad niiden Kall'oikahad mäged-pämägisel'ganke ottas kaikid päivlaskmaižid štatoid.

Aläskan štat on AÜV:oiden pol'anklav. Se sijadase Pohjoižamerikan lodehel. Aläskal om mavaldkundröunoid Kanadanke päivnouzmpoles da vezivaldkundanröunoid Venälaiženke Federacijanke päivlaskmal. Havajad-štat da severz'-se penid sarid oma AÜV:oiden tün'valdmerižed territorijad.

Kaikiš korktemb čokkoim om Denali-mägi (enzne Makkinli), 6194 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Missuri (4127 km pitte), Mississipi (3757 km), Arkanzas (2364 km, Mississipin ližajogi), Kolorado (2330 km). Saum vezid — 4,66%.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, kivihil', metallad (raudkivend, vas'k, hahktin, cink, nikel', boksitad, kuld, hobed, uran, artut', molibden, harvad mametallad), fosfatad; toižed varad — potaš, mec, väghine mahuz.

Politine sistem

vajehta
 
White House («Vauged Pert'») om AÜV:oiden prezidentan rezidencii Vašingtonas.

Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the United States of America, POTUS), hän-žo om azekhiden vägiden päkäsknik. Valitas prezidentad Valičijoiden kollegijan änil štatoidme nelläks vodeks (enamba kaht strokud ei sa vspäi 1951), parlamentan ezitajad da tetabad mehed oma valičijoikš.

Parlament om kaks'kodine Kongress (angl.: United States Congress). Üläkodi om Senat (angl.: The United States Senate), 100 ühtnijad om siš (kaks' ezitajad kaikuččes štataspäi), valitas heid kudeks vodeks, koumandesen rotacii oleleb kerdan kahtes vodes. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl.: The United States House of Representatives), valitas sen 435 ühtnijad kaikuččes kahtes vodes, ezitajiden lugumär štataspäi rippub sen ristitištospäi (no hot' üks' om joga štataspäi) i vajehtase kerdan kümnes vodes. Kaks' päpartijad märitas politižen elon, hot' toižiden partijoiden kandidatad voidas anastada änid erasti. Ned päižed partijad oma AÜV:oiden Demokratine partii i AÜV:oiden Tazovaldkundaline partii.

Nügüdläine prezident om valitud vl 2020 kül'mkun 3. päiväl Džo Baiden (sai 56,9% valičijoiden änid) parlamentan ezitajidenke ühtes, radaškanzi vs 2021 vilukun 20. päiväspäi, hän radoi varaprezidentan Obaman administracijan aigan kaks' strokud jäl'geten. Edeline prezident om Donal'd Tramp. Kongressan valdoiktused (117nz' kucund) jätktasoiš vn 2021 3. päiväspäi vilukud vn 2023 3. päivhäsai vilukud.

AÜV:oiden Ülembaine Käskuzkund (angl. Supreme Court of the United States) om käskuzkundaližen tobmuden pä. Ühesa sudijad mülüdas sihe, AÜV:oiden prezident paneb kaikuttušt sudijad radsijha Senatan hüvästusen sandan jäl'ghe. Ühthine oiktuz om väges AÜV:oiden kaikiš štatoiš päiči Luizianas, kus romanižgermanine oiktuz om legaline.

Administrativiž-territorialine jagand

vajehta

   Kacu kirjutuz: Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden administrativiž-territorialine jagand.

Administrativižešti valdkund jagase 50 štataks (valdkundaks) da Kolumbijan federaližeks ümbrikoks (Vašington-pälidn). Om alištunuzid territorijoid-ki, ned oma Kariban meren Puerto Riko i severz'-se sarištoid Tünen valdmeren päivlaskmas tobjimalaz. Štatad-valdkundad alajagasoiš 3 141 ümbrikoks (angl.: county, mž. parish Luizianas i borough Aläskas).

Eläjad

vajehta
 
AÜV:oiden rahvahanikoiden augotižlibund ümbrikoidme vn 2000 rahvahanlugemižen mödhe

Vl 2010 AÜV:oiden eläjiden lugu oli 313 232 044 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Jagand veren mödhe (eile etnosan mödhe) om ottud statistikan täht.

Kuctas Amerikan Ühtenzoittud Valdkundoiden eläjid amerikalaižikš tobjimalaz. Mamankelen mödhe (2017): anglijan kel' — 78,2%, ispanijan kel' — 13,4%, kitajan kel' — 1,1%, toižed keled — 7,3%.

Uskondan mödhe (2014): protestantad — 46,5% (ristitišton 15,4% oma baptistad), riman katolikad — 20,8%, judaistad — 1,9%, mormonad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 0,9%, islamanuskojad — 0,9%, Jehovan tundištajad — 0,8%, buddistad — 0,7%, induistad — 0,7%, toižed uskojad — 1,8%, religijatomad — 22,8%, märhapanendata — 0,6%.

Lidnad-millionnikad (vl 2011, surembaspäi penembha): Nju Jork, Los Andželes, Čikago, Hjuston, Filadel'fii, Finiks, San Antonio, San Diego, Dallas. Lidnalaižiden pala om 82,7% (2020), heišpäi pol' eläb lidnoiš enamba mi 50 tuhad ristitištonke.

Ižanduz

vajehta

AÜV:oiden ekonomik lidirui mail'mas kogosüdäiproduktan mödhe pit'kan aigan (läz sadad vot), no vl 2015 kändihe kahtendeks Kitain jäl'ghe (18,5 trln US$ vai 15% mail'man KSP:d). Ižanduz om äiprofil'ne i voib varatoitta ičtaze kaikel tarbhaižel. Om mail'man ezinenas aviasauvomižen i himižen sarakoiš, nižun kazvatamižes, transportteiden verkos i infrastrukturas. Vozil 1994−2008 Pohjoižamerikan joudjaližen torguindan zon (angl.: NAFTA) šingotihe — ekonomine ühtnend Kanadanke da Meksikanke. Se ližazi radsijiden verdad koumes valdkundas, no torguindbalansan deficit lujeni AÜV:oiš Kanadan da Meksikan polespäi. Štatoiden valdkundaline velg üleni 20 trln US$ vl 2017.

Vl 2011 AÜV:oiden päeksport oli likutimed da turbinad (läz 20%), avtod, lendimed da toižed likkuimed da niiden palad (11%), kivivoi (6%); toine eksport — kuld (2%), zelläd (2%), medicinižed instrumentad (2%), kukuruz (1%), soi (1%). Vl 2014 eksportan (vendan) mülü oli 1,45 trln US$ (2nz' sija Kitain jäl'ghe), eksportan znamasižed ostajad oliba Kanad (17%), Meksik (13%), Kitai (9,2%).

Galerei

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. AÜV:oiden ristitišton lugun endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. AÜV:oiden Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused

vajehta



Pohjoižamerikan valdkundad
 
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago
Nece kirjutuz Vepsän Vikijas: Американ Ӱхтэнзойттуд Штатад.