Konstanc

Konstanc (rom.: Constanța [konˈstant͡sa]) om lidn, meriport da kurort Romanijan suvipäivnouzmas. Se om valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Konstancan ümbrikon administrativižeks keskuseks da palaks.

Konstanc
Constanța

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Romanii
Eläjiden lugu (2021)	263,688 ristitud
Pind	124,89 km²
Pämez'	Vergil' Kicak (mandat 2020−2024, Vergil Chițac)
Telefonkod	+40-(0)41
Aigvö	tal'vel UTC+2, kezal UTC+3

Lidnan sijaduz valdkundas (2014)

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 7. voz'sadal EME kuti Amuižen Grekanman Tomis-kolonii. Nügüdläine nimi mainitase kirjutadud purtkiš vspäi 950 (Konstantia). Vll 1419−1878 oli kalanpüdajiden žiloks Ottomanan imperijas. Vl 1895 raudte ühtenzoiti sidä Buharestanke, importan-eksportan port radaškanzi.

Konstanc šingotase meriportal i laivansauvomižel, kivivoimülütimiden pästandal, nahktegesiden edheotandoil, mugažo turizmal i openduzkeskuseks.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Mustmeren päivlaskmaižel randal, 25 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Buharesthasai om 200 km päivlaskmha orhal vai 220 km avtotedme. Romanijan kaikiš järedamb meriport om 30 km pitte 39,26 km² pindal. «Dunai — Mustmeri»-kanal läbitab lidnan suvipalad.

Klimat om subtropine kuivahk. Keza om päivoikaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +12,6 C°, kezakun-elokun +21,5..+23,9 C°, tal'vkun-uhokun +1,4..+3,2 C°. Ekstremumad oma −25,0 C° (viluku, uhoku) i +38,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,5 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus. Paneb sadegid 467 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba semendkus (45 mm) i sügüz'kus-tal'vkus (41..44 mm kus), vähemba uhokus (26 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 76..83 % röunoiš sulakus-redukus, 85..88 % kül'mkus-keväz'kus.

Tobmuz

Lidnan municipalitet ümbrikos (2015)

Lidnan Nevondkund kogoneb 27 ezitajaspäi. Lidnan pämez' om primar (rom.: Primar al municipiului Constanța). Edeližed lidnan pämehed oma Dečebal Fegedeu (Decebal Făgădău, kezaku 2016 — kül'mku 2020), Radu Mazere (Radu Mazăre, kezaku 2000 — semendku 2015).

Eläjad

Vn 2011 Romanijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 283 872 ristitud. Vl 2016 kaik 317 832 eläjad oli lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 350 581 eläjad vl 1992. Kaik 425 916 eläjad oli ezilidnoidenke 1013,5 nellikkilometrad pindal vl 2011.

Rahvahad (2011): romanijalaižed — 83,1 %, tatarlaižed — 2,6 %, turkad — 2,3 %, čiganalaižed — 0,8 %, toižed rahvahad i rahvahuden ozutandata — 11,2 %.

Transport

Avtobusad (21 maršrutad), minibusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Ende trolleibusoiden kaks' jonod i tramvaiden jonod radoiba mugažo, vajehtihe niid avtobusoil 2010-nziden voziden augotišes.

Lidnan meriport om kahtenz' surtte Mustmeren randal Novorossijskan portan jäl'ghe (55,6 mln tonnoid jüguid vl 2014, kuz' tuhad radnikoid). Se om universaline, valdmad 177 lugul vedadas 28 kilometraks, pind om 38 nellikkilometrad. Om valdmoid ehtatimiden (70 tuh. matknikoid vl 2014) i konteineroiden täht. Oiged raudte Pol'šanman Gdan'sk-porthasai projektiruiše (Rail-2-Sea-projekt).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Konstanc-lendimport Mihail Kogelničanu-päministran nimed (CND / LRCK, 129 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 26 km lodeheze lidnaspäi. Tehtas reisid Stambulha i Londonha, om sezonižid čarterreisid Tel'-Avivha i Antal'jaha.

Galerei

• 
  Phh. Petr- da Pavel-apostoloiden päjumalanpert' (1883−1885, ortodoksine hristanuskond), vn 2006 nägu. Amuižen Tomis-lidnan jändused oma ezimal
• 
  Lidnan Keskuzline mečet', vn 2014 nägu
• 
  Mamaia-kül'bendrand vn 2013 sügüz'kus
• 
  Kul'turkeskuz (vn 2024 olend)
• 
  Konstancan Nacionaline istorine muzei (2014)
• 
  Lidnan i «Dunai — Mustmeri»-kanalan agjan nägu kosmosaspäi vl 2002
• 
  Konstancan port vl 2014

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (primaria-constanta.ro). (rom.)