Barselon

Barselon (kat. i isp.: Barcelona, kat. virkand [bəɾsəˈɫonə], isp. virkand [baɾθeˈlona]) om kahtenz' Ispanijan lidn i kümnenz' EÜ:n lidn ristitišton mödhe. Se om avtonomižen Katalonii-ühthižkundan i sen Barselonan agjan administrativižeks keskuseks da palaks. Sijadase Keskmeren randal, järed meriport raudtesol'menke i turizman keskuz (Evropan kudenz' lidn matkadajiden lugun mödhe).

Barselon
Barcelona

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Ispanii
Eläjiden lugu (2022)	1,636,193 ristitud
Pind	101,35 km²
Pämez'	Žaume Kol'boni (kezaku 2023—, Jaume Collboni)
Telefonkod	+34−93
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2011)

Istorii

Eländpunkt om olmas agjaks 3. voz'sadaspäi edel m.e., lidnan aigkirj augotase 237. vodel EME. Om saudud da nimitadud karfagenalaižel Gamil'kar Barka-sodavejal (Gannibalan tat), eziauguine nimi oli Barsino. Kožui sijaduz i merikar abutiba lidnale šingotadas teravamba toižid.

Lidn oli Mail'man ozulelendan päsijaks vl 1888 i vl 1929. Vl 1992 Barselon vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid. Barselon om Keskmeren ühtnendan (43 valdkundad) pälidnaks vn 2010 keväz'kuspäi.

Lidn šingotase tekstiližel, himižel, farmaceftižel i elektronižel sarakoil, avtosauvomižen järed keskuz (SEAT, Reno, Pežo, Ford). Valdkundan superkompjuterine keskuz sijadase Barselonas. Severz'-se tedoklasteroid om alusenpandud: biotehnologine, digitaližiden tehnologijoiden, aerokosmine, logistikan, medicinan, turizman i dizainan keskused.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz agjas, avtonomižes ühthižkundas i valdkundas vn 2022 kartal

Lidn sijadase langenijoiden Keskmerhe Besos-jogen pohjoižpäivnouzmas i L'jobregat-jogen suvipäivlaskmas keskes, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Sjerra-de-Kol'serol-mägisel'g libub päivlaskmas, sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om Tibidabo (512 m), TV-čuhunduz om saudud sil (288 m kortte). Matkad Madridhasai om 500 km päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 600 km E90-avtotedme.

Klimat om subtropine Keskmeren päivoikaz. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, heinkun-elokun +25,7..+26,1 C°, tal'vkun-uhokun +11,8..+12,4 C°. Ekstremumad oma −1 C° (viluku) i +38,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +12,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,8 C° (uhoku). Paneb sadegid 572 mm vodes, enamba sügüz'kus-redukus (81..96 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus i kezakus (31..33 mm kus), heinkus (25 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..75 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan ümbrikod ezilidnoidenke (2007)

Lidnan ümbrikod i niiden rajonad (2009)

Barselon jagase kümneks nimitadud ümbrikoks (isp.: distrito) vspäi 1984, kaikutte om ičeze nevondkundanke, valdatused — ümbrikon arhitektur i infrastruktur. Lidnan nevondkund paneb niiden ühtnijoid radnikusihe. Ümbrikod alajagasoiš rajonikš (isp.: barrio), kaik om 73 rajonad vspäi 2009.

Kaik rahvaz valičeb lidnan nevondkundan 41 ühtnijad nelläks vodeks. Edeline lidnan pämez' (isp.: alcalde, kat.: batlle) om Ada Kolau (Ada Colau, kezaku 2015 — kezaku 2023).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 1 611 822 ristitud. Kaik 1 620 343 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 752 627 eläjad vl 1981. Läz 5,3 mln ristituid elihe kaikes lidnaglomeracijas vl 2006, se om kahtenz' surtte valdkundas (Madridan aglomeracijan jäl'ghe) i kudenz' EÜ:s.

Vn 2016 andmusiden mödhe lidnan eläjiden 59 % oma sündnuded Katalonijha, 18,5 % sirdiba valdkundan toižiš paloišpäi, ristitišton 22,5 % om sündnu verhiže maihe (enamba kaiked Latinižen Amerikan mad, Italii, Kitai, Pakistan, Francii).

Lidnalaižiden pol' oma katolikad (2011), heišpäi videndez (vai kaikiden eläjiden kümnendez) tuldas pühäpertihe regulärižikš.

Kaik om seičeme üläopendusen aluzkundad lidnas 240 tuhanke üläopenikoid. Znamasine om Barselonan universitet (kat.: Universitat de Barcelona, isp.: Universidad de Barcelona, alusenpanend 1450, 62 tuhad üläopenikoid vl 2022), siš om nell' kampusad 16 fakul'tetanke i ühesanke affiliruidud keskusenke.

Transport

Avtobusad, kiruhtramvaid, metro, ezilidnelektrojonused, funikulörad, taksid i avtoiden kortom (GoCars Barcelona) oma kundaližeks transportaks lidnas. Kiruhraudte ühtenzoitab Madridanke. Metropoliten radab vspäi 1924 (kaik om 12 jonod 180 stancijanke, 143 km raudted vspäi 2016).

Rahvahidenkeskeine civiline Barselon — El' Prat-lendimport Katalonii-ühthižkundan enččen Žozep Tarradel'jas-pämehen nimed (BCN / LEBL, 52,6 mln passažiroid i 177 tuh. tonnoid jüguid vl 2019) sijadase kümnes kilometras suvipäivlaskmha Barselonan keskuzpalaspäi El' Prat de L'jobregat-lidnas. Tehtas passažirreisid Evropan äjihe lidnoihe, AÜV:oiden i Päivnouzmman erasihe-se lidnoihe, mugažo Ispanijadme.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2009)
• 
  Kunigazline pert'kulu (2013)
• 
  Grähkoiden prostindan Pühän Kanzan katoline pühäpert', vn 2022 nägu (vai Sagrada Familia, kat.: Temple Expiatori de la Sagrada Família, om sauvomižes vspäi 1882, projektirui Antonio Gaudi)
• 
  Kongressoiden pert'kulu vl 2013
• 
  Katalonijan čomamahton nacionaline muzei (2006)
• 
  Barselonan meriport vl 2015
• 
  Rahvahidenkeskeine Barselon — El' Prat-lendimport vl 2017
• 
  Barselona-Sants-päraudtestancii adivpertinke vl 2008

Irdkosketused

• Lidnan informacine sait (barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)
• Lidnan tobmuden oficialine sait (ajuntament.barcelona.cat). (katalan.) (isp.) (angl.)