Kasablank (arab.: الدار البيضاء ad-Dār al-Bayḍāʾ [adˈdaːru ɫbajdˤaːʔ] «vauged pert'», berber.: ⴰⵏⴼⴰ Anfa, isp.: Casablanca, lühenduz: Casa) om lidn da meriport Marokon lodehes. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn, Kasablank — Settat-agjan administrativine keskuz.

Kasablank
الدار البيضاء (arab.)
(Ad-dār al-bayḍāʾ)
ⴰⵏⴼⴰ (berb.)
(Anfa)
Lidnanznam
Valdkund Marok
Eläjiden lugu (2018) 3,499,000 ristitud
Pind 324 km²
Kasablank الدار البيضاء (arab.) (Ad-dār al-bayḍāʾ) ⴰⵏⴼⴰ (berb.) (Anfa)
Pämez' Nabila Rmili
(sügüz'ku 2021—)
Telefonkod +212-
Aigvö UTC+1


Lidnan kart (2012)

Istorii

vajehta

Lidnan tahond om elänzoittud berberoil 7. voz'sadaspäi EME. Finikijalaižed i rimalaižed kävutiba meriportaks. Vanh mavroiden lidn oli tetab Anf-nimitusenke keskaigan (Anfa, muga nügüd'-ki berberaks). Lidn om udessaudud vn 1755 manrehkaidusen jäl'ghe, kudamb mureni Lissabonad-ki.

Kasablank om populärine turistine keskuz, šingotase nenil sarakoil: kalan püdo i ümbriradmine, sauvondmaterialiden tehmine (pumaterialad, stökol), meblin pästand, finansine sarak.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 0..150 m korktusil, 27 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Rabat-pälidnhasai om 70 km pohjoižpäivnouzmha valdmererandadme. Meriport om saudud ratud merikaran randal.

Klimat om subtropine Keskmeren kuivahk räkänke kezanke, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,6 C°, kezakun-sügüz'kun +21,7..+23,9 C°, tal'vkun-uhokun +13,3..+14,7 C°. Ekstremumad oma −1,5 C° (viluku) i +42,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +10,0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +35,3 C° (uhoku). Paneb sadegid 408 mm vodes, enamba kül'mkus (84 mm) i tal'vkus-vilukus (62 mm kus), kuiv sezon om kezakus-elokus (koume millimetrad pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 79..84 % röunoiš voden aigan. Meriveden keskmäine lämuz om +17,0 C° uhokus i +23,3 C° elokus.

Tobmuz

vajehta

Kasablank jagase kahesaks nimitadud rajonaks (prefekturaks). Ned rajonad alajagasoiš 16 nimitadud ümbrikoks.

Edeline lidnan pamez' om Abdel'aziz El' Omari (sügüz'ku 2015 — sügüz'ku 2021).

Eläjad

vajehta

Vn 2014 Marokon rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 3 359 818 ristitud i oti valdkundan ühesandest. Läz 7,2 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Ende evropine ristitišt oti lidnan pol't, tuhad eläjid oliba evrejalaižed. Kaik hö sirdiba verhiže maihe läz täuzin Marokon ripmatomuden zavodindan jäl'ghe vl 1956. Nügüd'aigan valdkundan 99,9 % oma arabalaižed i berberad-islamanuskojad.

Transport

vajehta

Avtobusad, kiruhtramvaid (kaks' jonod, 47 km raudted vl 2019) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Muhammed V-kunigahan nimed (CMN / GMMN, 9,7 mln passažiroid vl 2018) sijadase 20 km suvhe lidnan keskusespäi orhal vai 30 km avtotedme. Tehtas reisid Evropan i Keskmeren äjihe lidnoihe, Monrealihe, Saudan Arabijha i Persijan lahten maihe, Afrikan äjihe pälidnoihe, mugažo Marokodme.

Homaičendad

vajehta


Irdkosketused

vajehta