Kanad (angl.: Canada [ˈkænədə]; franc.: Canada [kanaˈda]), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Pohjoižamerikan pohjoižpalas. Pälidn om Ottav.

Kanad
Canada (angl. i fr.)
 Flag
Flag of Canada.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Canada rendition.svg
Pälidn Ottav
Eläjiden lugu (2018) 35,881,659[1] ristitud
Pind 9,984,670 km²
Kanad Canada (angl. i fr.)
Kel' anglijan, francijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Džastin Trüdo
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt kanadan dollar (C$) (CAD)
Internet-domen .ca
Telefonkod +1
Aigvö tal'vel UTC−8..−3:30,
kezal UTC−7..−2:30

IstoriiRedaktiruida

Vn 1982 17. päiväl sulakud Suren Britanijan parlament vahvišti Konstitucižen Kanadan Akt:an. Nece akt de facto tedoti Kanadan ripmatomut Sures Britanijaspäi.

Kanadan Konstitucii om kogotärtuz, mülütab nenid dokumentoid: vn 1982 Kanadan Akt[2], sen ližandad (sidä kesken vn 1982 Konstitucine akt oiktoiden i joudjuziden hartijanke) i niiden kohendused, mugažo jättud kirjutandata sijaližed verod.

Geografijan andmusedRedaktiruida

 
Kanadan reljefan kart.

Kanad om valdkundröunoiš kuivmadme vaiše AÜV:oidenke suves da lodehes (Aläsk-štatanke). Nece om kaikiš pidemb kahtiden valdkundoiden röun mail'mas. Mugažo om meriröunoid Grenlandanke (Danijan avtonomii) pohjoižpäivnouzmas da Francijanke (Sen Pjer da Mikelon-territorijanke) päivnouzmas.

Londuseližed varad oma mec, reskvezi, gidroenergii, londuseline gaz, metallad (boksitad, uran, kobal't, cink, platin, vas'k, kuld, hahktin, hobed), kaliisol, rik, asbest; toižed varad oma kivivoi, kala, väghine mahuz.

TobmuzRedaktiruida

 
Parlamentan pert' Ottavas.

Kanad om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine. Jenaral-gubernator om Žüli Pejett vs 2017 redukun 2. päiväspäi. Hän vahvištab päministrad radnikusele, se om parlamentan alakodin vägestanuden partijan lider tobjimalaz.

Parlament om kaks'kodine. Britanine kunigaznaine ühtneb sihe mugažo, jenaral-gubernator om hänen ezitajaks. Kodiden ühtnijoiden lugu vajehtase kaikuččen rahvahanlugemižen jäl'ghe, valičemižümbrikoiden (grafkundoiden) minimaline lugu om 282. Üläkodi om Senat (angl.: Senate of Canada, franc.: Sénat du Canada) 105 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid päministran taričendan mödhe. Senatal om nevondfunkcijoid päpaloin, alakodi voib vajehtada konstitucijad Senatata. Alakodi om Kundoiden kodi (angl.: House of Commons of Canada, franc.: Chambre des communes du Canada) 338 ezitajanke (42. kucund vspäi 2015), kaik rahvaz valičeb heid. Jenaral-gubernator pästab parlamentan alakodid radmaspäi paksumb mi kerdan vides vodes, päministr valičeb datad.

Kanadan järgenduseližed federaližed valičendad oliba vn 2015 19. päiväl redukud. Džastin Trüdo om valitud da radab päministran vs 2015 kül'mkun 4. päiväspäi.

Edeline jenaral-gubernator om Devid Lloid Džonston (2014−2017).

Administrativiž-territorialine jagandRedaktiruida

   Kacu kirjutuz: Kanadan administrativiž-territorialine jagand.

Kanad jagase 10 agjaks (provincijaks) da 3 territorijaks.

EläjadRedaktiruida

Kanadas elädas kanadalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 35 427 524 eläjad[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Kodikelen mödhe (2011): anglijan kel' — 58,7%, francijan kel' — 22,0%, pendžaban kel' — 1,4%, italijan kel' — 1,3%, ispanijan kel' — 1,3%, saksan kel' — 1,3%, kitajan kelen kantonan pagin — 1,2%, tagalog — 1,2%, araban kel' — 1,1%, toižed keled — 10,5%.

Uskondan mödhe (2011): katolikad — 39%, ateistad — 23,9%, protestantad — 20,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 6,3%, islamanuskojad — 3,2%, induistad — 1,5%, sikhad — 1,4%, buddizman polenpidajad — 1,1%, judaistad — 1%, toižed uskojad — 0,7%.

Kanadan kaikiš surembad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[4], surembaspäi penembha): Toronto, Monreal', Kalgari, Ottav (pälidn), Edmonton, Mississog, Vinnipeg, Vankuver, Brampton, Gamil'ton. Nell' ristitud videspäi elädas lidnoiš.

IžanduzRedaktiruida

Kanadan päeksport om avtod, kivivoi, himižed heretused, alüminii, lendimed; toine eksport — kivihil', bumag, pompad, nižu, liha, kuld. Kitai da AÜV oma pätorguindparnörikš.

HomaičendadRedaktiruida

  1. Kanadan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 1982 Kanadan Akt Vikiaitas. (angl.)
  3. Estimates of population, Canada, provinces and territories. — Statistics Canada (statcan.gc.ca). (angl.) (fr.)
  4. Population and dwelling counts, for Canada and census subdivisions (municipalities), 2011 and 2006 censuses (Ristitišt i kodielod, Kanadan valdkund i municipalitetad, voziden 2011 i 2006 rahvahanlugemižed). — Statistics Canada (statcan.gc.ca). (angl.) (fr.)

IrdkosketusedRedaktiruida

Tobmuz
Federaližed korporacijad



Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago