Kanad
Kanad (angl.: Canada [ˈkænədə]; franc.: Canada [kanaˈda]), nece om täuz' oficialine nimituz, om valdkund Pohjoižamerikan pohjoižpalas. Pälidn om Ottav.
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Ottav |
Eläjiden lugu (2018) | 35,881,659[1] ristitud |
Pind | 9,984,670 km² |
Kel' | anglijan, francijan |
Valdkundan pämez' | Karl Koumanz' |
Päministr | Džastin Trüdo |
Religii | hristanuskond, ateizm |
Valüt | kanadan dollar (C$) (CAD) |
Internet-domen | .ca |
Telefonkod | +1 |
Aigvö | tal'vel UTC−8..−3:30, kezal UTC−7..−2:30 |
Istorii
vajehtaVn 1982 17. päiväl sulakud Suren Britanijan parlament vahvišti Konstitucižen Kanadan Akt:an. Nece akt de facto tedoti Kanadan ripmatomut Sures Britanijaspäi.
Kanadan Konstitucii om kogotärtuz, mülütab nenid dokumentoid: vn 1982 Kanadan Akt[2], sen ližandad (sidä kesken vn 1982 Konstitucine akt oiktoiden i joudjuziden hartijanke) i niiden kohendused, mugažo jättud kirjutandata sijaližed verod.
Geografijan andmused
vajehtaKanad om valdkundröunoiš kuivmadme vaiše AÜV:oidenke suves da lodehes (Aläsk-štatanke). Nece om kaikiš pidemb kahtiden valdkundoiden röun mail'mas. Mugažo om meriröunoid Grenlandanke (Danijan avtonomii) pohjoižpäivnouzmas da Francijanke (Sen Pjer da Mikelon-territorijanke) päivnouzmas.
Londuseližed varad oma mec, reskvezi, gidroenergii, londuseline gaz, metallad (boksitad, uran, kobal't, cink, platin, vas'k, kuld, hahktin, hobed), kaliisol, rik, asbest; toižed varad oma kivivoi, kala, väghine mahuz.
Tobmuz
vajehtaKanad om federativine parlamentine konstitucine monarhii. Valdkundan pämez' om Suren Britanijan Elizavet Toine-kunigaznaine. Jenaral-gubernator om Žüli Pejett vs 2017 redukun 2. päiväspäi. Hän vahvištab päministrad radnikusele, se om parlamentan alakodin vägestanuden partijan lider tobjimalaz.
Parlament om kaks'kodine. Britanine kunigaznaine ühtneb sihe mugažo, jenaral-gubernator om hänen ezitajaks. Kodiden ühtnijoiden lugu vajehtase kaikuččen rahvahanlugemižen jäl'ghe, valičemižümbrikoiden (grafkundoiden) minimaline lugu om 282. Üläkodi om Senat (angl.: Senate of Canada, franc.: Sénat du Canada) 105 ühtnijanke, jenaral-gubernator vahvištab heid päministran taričendan mödhe. Senatal om nevondfunkcijoid päpaloin, alakodi voib vajehtada konstitucijad Senatata. Alakodi om Kundoiden kodi (angl.: House of Commons of Canada, franc.: Chambre des communes du Canada) 338 ezitajanke (42. kucund vspäi 2015), kaik rahvaz valičeb heid. Jenaral-gubernator pästab parlamentan alakodid radmaspäi paksumb mi kerdan vides vodes, päministr valičeb datad.
Kanadan järgenduseližed federaližed valičendad oliba vn 2015 19. päiväl redukud. Džastin Trüdo om valitud da radab päministran vs 2015 kül'mkun 4. päiväspäi.
Edeline jenaral-gubernator om Devid Lloid Džonston (2014−2017).
Administrativiž-territorialine jagand
vajehtaKacu kirjutuz: Kanadan administrativiž-territorialine jagand.
Kanad jagase 10 agjaks (provincijaks) da 3 territorijaks.
Eläjad
vajehtaKanadas elädas kanadalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 35 427 524 eläjad[3]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Kodikelen mödhe (2011): anglijan kel' — 58,7%, francijan kel' — 22,0%, pendžaban kel' — 1,4%, italijan kel' — 1,3%, ispanijan kel' — 1,3%, saksan kel' — 1,3%, kitajan kelen kantonan pagin — 1,2%, tagalog — 1,2%, araban kel' — 1,1%, toižed keled — 10,5%.
Uskondan mödhe (2011): katolikad — 39%, ateistad — 23,9%, protestantad — 20,3%, ortodoksižed hristanuskojad — 1,6%, toižed hristanuskojad — 6,3%, islamanuskojad — 3,2%, induistad — 1,5%, sikhad — 1,4%, buddizman polenpidajad — 1,1%, judaistad — 1%, toižed uskojad — 0,7%.
Kanadan kaikiš surembad lidnad (enamba 500 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[4], surembaspäi penembha): Toronto, Monreal', Kalgari, Ottav (pälidn), Edmonton, Mississog, Vinnipeg, Vankuver, Brampton, Gamil'ton. Nell' ristitud videspäi elädas lidnoiš.
Ižanduz
vajehtaKanadan päeksport om avtod, kivivoi, himižed heretused, alüminii, lendimed; toine eksport — kivihil', bumag, pompad, nižu, liha, kuld. Kitai da AÜV oma pätorguindparnörikš.
Homaičendad
vajehta- ↑ Kanadan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Vn 1982 Kanadan Akt Vikiaitas. (angl.)
- ↑ Estimates of population, Canada, provinces and territories. — Statistics Canada (statcan.gc.ca). (angl.) (fr.)
- ↑ Population and dwelling counts, for Canada and census subdivisions (municipalities), 2011 and 2006 censuses (Ristitišt i kodielod, Kanadan valdkund i municipalitetad, voziden 2011 i 2006 rahvahanlugemižed). — Statistics Canada (statcan.gc.ca). (angl.) (fr.)
Irdkosketused
vajehta- Tobmuz
- Kanadan parlamentan oficialine sait (parl.ca). (angl.) (fr.)
- Kanadan ohjastusen oficialine sait (gc.ca). (angl.) (fr.)
- Kanadan jenaral-gubernatoran oficialine sait (gg.ca). (angl.) (fr.)
- Kanadan päministran oficialine sait (pm.gc.ca). (angl.) (fr.)
- Federaližed korporacijad
- Kanadan počt:an sait (canadapost.ca). (angl.) (fr.)
- Kanadan radiooigendai korporacii:an sait (CBC.ca). (angl.) (fr.)
Kanad Vikiaitas |