Milan

sur' lidn Italijan Lombardii-regionas


Milan (ital.: Milano [miˈlaːno], lomb.: Milan [miˈlãː]) om lidn Italijan pohjoižes, kahtenz' valdkundas eläjiden lugun mödhe, valdkundan järed transporttesol'm. Se om Lombardii-agjan da Milan-provincijan administrativine keskuz.

Milan
Milano
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2022) 1,371,498 ristitud
Pind 181,76 km²
Milan Milano
Pämez' Džuzeppe Sala
(kezaku 2016—,
Giuseppe Sala)
Telefonkod +39−02
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Nece lidn om Italijan rahaazjoiden da ižandusen päkeskuz. Milan om modan üks' päkeskusišpäi mail'mas.

Etimologii

vajehta

Lidnan nimi om sündnu latinižen Mediolanum-sanaspäi, znamoičeb «tazangišton keskuses».

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase tazosijal, Pojogen hural randpolel, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, kaikiš korktemb — 122 metrad. Pojogi om 50 km suvhe lidnan keskusespäi, Al'pad da niiden järved seištas pohjoižhe. Ezilidnad levinedas pohjoižhe Milanaspäi tobjimalaz.

Klimat om subtropine neps, päivoikaz kezal, pil'vesekaz tal'vaigan. Sumeg oleskeleb paksus. Al'pad telustadas viluile il'mmassoile ličta lidnha. Voden keskmäine lämuz om +14 C°, kezakun-elokun +22,4..+24,6 C°, tal'vkun-uhokun +3,3..+5,1 C°. Ekstremumad oma −15,6 C° (uhoku) i +37,2 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,8 C° (uhoku). Ei olele haloid kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 920 mm vodes, enamba semendkus (95 mm) i elokus-redukus (89..122 mm kus), vähemba uhokus (49 mm). Tal'vel lumikurod oleldas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..75 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 85..86 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

vajehta
 
Lidnan administrativine jagand (2008)

Milan jagase ühesaks nomeruidud municipijaks (ital.: municipio, vozil 1999−2016 nimitihe zonoikš). Municipijad alajagasoiš 24 istorižeks rajonaks, rajonad — 148 lidnfartalaks.

Edeline lidnan pämez' (ital.: sindaco di Milano, lomb. : Sindech de Milan) om Džuliano Pizapia (Giuliano Pisapia, kezaku 2011 — kezaku 2016).

Eläjad

vajehta

Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 242 123 ristitud. Kaik 1 372 810 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 732 000 eläjad vl 1971. Kaik 5,2 mln ristituid elädas Milanan aglomeracijas[1] 1982 km² pindal (2012), Sures Milanas om 8,2..12,5 mln eläjid (2015). Tegimišt om keskitadud ezilidnoiš.

Transport

vajehta

Avtobusad (131 maršrut), trolleibusad (nell' maršrutad), tramvaid (18 jonod), ezilidnelektrojonused (11 jonod) da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1964 (ital.: Metropolitana di Milano, vspäi 2022 om viž jonod, 113 stancijad, 104 km raudted).

Kaik koume lendimportad ratas lidnan ümbrištos: järed rahvahidenkeskeine Milan-Mal'pens, Linate (LIN, Milan-lidnas) i Orio-al'-Serio (BGY). Rahvahidenkeskeine civiline Milan-Mal'pens-lendimport[2] (MXP / LIMC, 28,8 mln passažiroid i 558 tuh. tonnoid jüguid vl 2019) sijadase 49 kilometras lodeheze lidnan keskuzpalaspäi.

Tetabad sündnuded da eläjad

vajehta

Homaičendad

vajehta
  1. Demographia World Urban Areas, 8th Annual Edition: Version 2, July 2012 / Demographia.com. (angl.)
  2. Rahvahidenkeskeižen Milan-Mal'pens-lendimportan sait (airportmalpensa.com). (angl.)

Irdkosketused

vajehta