Milan

sur' lidn Italijan Lombardii-regionas

Milan (ital.: Milano [miˈlaːno], lomb.: Milan [miˈlãː]) om lidn Italijan pohjoižes, kahtenz' valdkundas eläjiden lugun mödhe, valdkundan järed transporttesol'm. Se om Lombardii-agjan da Milan-provincijan administrativine keskuz.

Milan
Milano
 Lidnanznam
CoA Città di Milano.svg
 Flag
Flag of Milan.svg
Valdkund Italii
Eläjiden lugu (2018) 1,372,810 ristitud
Pind 181,76 km²
Milan Milano
Pämez' Džuzeppe Sala
(kezaku 2016—)
Telefonkod +39−02
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan administrativine jagand

Milan om Italijan rahaazjoiden da ižandusen päkeskuz. Nece lidn om modan üks' päkeskusišpäi mail'mas.

EtimologiiRedigeeri

Lidnan nimi om sündnu latinižen Mediolanum-sanaspäi, znamoičeb «tazangišton keskuses».

Geografijan andmusedRedigeeri

Lidn sijadase tazosijal, Pojogen hural randpolel, 120 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl, kaikiš korktemb — 122 metrad. Pojogi om 50 km suvhe lidnan keskusespäi, Al'pad da niiden järved seištas pohjoižhe. Ezilidnad levinedas pohjoižhe Milanaspäi tobjimalaz.

Klimat om subtropine neps, sumeg oleskeleb paksus. Voden keskmäine lämuz om +12 C°. Paneb sadegid 944 mm vodes, tal'vel lumikurod oleldas.

Milan jagase ühesaks nomeruidud municipijaks (ital.: municipio, vozil 1999−2016 nimitihe zonoikš). Municipijad alajagasoiš 24 istorižeks rajonaks, rajonad — 148 lidnfartalaks.

EläjadRedigeeri

Vn 2011 Italijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 242 123 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 1 732 000 eläjad vl 1971. Elädas 5,2 mln ristituid Milanan aglomeracijas[1] (2012), sen pind — 1982 km². Tegimišt om keskitadud ezilidnoiš.

TransportRedigeeri

Trolleibusad, tramvaid, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metro radab lidnas vspäi 1964 (vl 2015 om nell' jonod, 113 stancijad, 101 km raudted).

Koume lendimportad om lidnan ümbrištos: järed rahvahidenkeskeine Milan-Mal'pens (MXP), Linate (LIN, Milan-lidnas) i Orio-al'-Serio (BGY).

Tetabad sündnuded da eläjadRedigeeri

HomaičendadRedigeeri

  1. Demographia World Urban Areas, 8th Annual Edition: Version 2, July 2012 / Demographia.com. (angl.)

IrdkosketusedRedigeeri