Monreal' (franc.: Montréal [mɔ̃ʁeal], angl.: Montreal [ˌmʌntriːˈɒl]) om kahtenz' surtte Kanadan lidn. Se om Kvebek-provincijan kaikiš suremb lidn.

Monreal'
Montréal (fr.)
Montreal (angl.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kanad
Eläjiden lugu (2021) 1,762,949 ristitud
Pind 431,50 km²
Monreal' Montréal (fr.) Montreal (angl.)
Pämez' Valeri Plant
(kül'mku 2017—,
Valérie Plante)
Telefonkod +1−514, +1−438
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Monreal' jagase 19 administrativižeks ümbrikoks (lihavan mustan pirdan südäimes).

Vl 1967 lidn oli mail'man Ekspo 67-ozutelendan keskusen, vl 1976 vastsi Kezaližid Olimpižid vändoid.

Istorii

vajehta

Irokeziden Hošelag-külä oli lidnan sijas 14. voz'sadaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1642 17. päiväl semendkud kuti Vill'-Mari-žilo (franc.: Ville-Marie «Marin lidn») Monreal'-saren suvipalas, Ph. Lavrentijan jogen da Ottavanjogen ühthejoksmusen sijas.

Vspäi 1705 nimitihe žilod nügüdläižikš. Saren «Monreal'»-nimi sündui üks'jäižen mägen nimespäi Le mont Royal — «Kunigahan mägi», 234 m valdmeren pindan päl. Vl 1832 Monreal' sai lidnan statusad. 1970-nzihe vozihesai oli valdkundan kaikiš suremban lidnan da finansižen pälidnan, sid' andoi ezištust Torontole.

Monreal' šingotase valdkundan finansižeks i informacižeks keskuseks, aerokosmižel, elektrotehnižel, farmaceftižel, kivivoinümbriradajal tegimištoil i sauvondal. Kanadan tekstil'tegimišton i sodatehnikan pästandan kaikiš järedamb keskuz.

Geografijan andmused

vajehta

Lidn sijadase kahesa metrad da sen enamba korktusil valdmeren pindan päl. Matkad Kvebekhasai om 250 km pohjoižpäivnouzmha kaikil teil, Ottavhasai om 200 km päivlaskmha. Oiged avtomagistral' ühtenzoitab Nju Jorkanke suves, AÜV:oiden röunhasai om 50 km suvhe.

Lidnan pind om 431,5 km², sidä kesken kuivman pind 365,13 km².

Klimat om ven kontinentaline neps. Tulleikahad päiväd oma paksud. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°, kezakun-elokun +18..+21 C°, tal'vkun-uhokun −6..−10 C°. Ekstremumad oma −37 C° i +37 C°. Paneb sadegid 980 mm vodes, kuidme tazomäras (61 mm uhokus, 93 mm elokus, sügüz'kus i kül'mkus), sidä kesken 218 sm lunt (kül'mku-keväz'ku). Voib olda lumitorokoid kül'mkus, keväz'kus, sulakus.

Eläjad

vajehta

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 1 649 519 ristitud, vl 2016 — 1 704 694 ristitud. Vl 2016 läz 4,1 mln ristituid elihe ezilidnoidenke 4258,31 km² pindal, vl 2021 — läz 4,3 mln ristituid 4604,26 km² pindal. Üks'jäine oficialine kel' om francijan kel' lidnan territorijal vn 1977 francijan kelen hartijan mödhe.

Edeline lidnan pämez' oli Deni Koder (2013−2017, Denis Coderre).

Transport

vajehta

Kundaline transport om avtobusad, maršruttaksid, ezilidnelektrojonused. Vspäi 1966 metro radab lidnas (vl 2021 oli nell' jonod, 68 stancijad, 69 km raudted), manalaine täuzin, sen jonused ajeltas šinoil.

Rahvahidenkeskeine civiline Monreal'-Trüdo-lendimport[1] (YUL / CYUL, 19,4 mln passažiroid vl 2018) sijadase Dorval'-ezilidnas, 20 km päivlaskmha Monrealin keskusespäi, sil-žo sarel. Sišpäi tehtas reisid AÜV:oihe da Kanadadme, Latinižen Amerikan äjihe maihe, Evropan lidnoihe i kaiked mail'madme. Kahtenz' rahvahidenkeskeine Monreal'-Mirabel'-lendimport (YMX / CYMX) sijadase 39 km lodeheze lidnaspäi, se radab vedamha jüguid vaiše i kävutase aviacijan toižendoiden täht (sanitarine, kosmine).

Homaičendad

vajehta
  1. Monreal'-Trüdo-lendimportan sait (admtl.com). (fr.) (angl.)

Irdkosketused

vajehta