Hjuston

Hjuston (angl. i isp.: Houston, virktas: angl. [ˈhjuːstən], isp. ['xjus.ton]) om AÜV:oiden lidn-millioner Tehas-štatan suves, sen kaikiš suremb lidn da AÜV:oiden nellänz' lidn ristitišton lugun mödhe. Om Harris-ümbrikon administrativižeks keskuseks da päpalaks.

Hjuston
Houston

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2023)	2,314,157 ristitud
Pind	1,740 km²
Pämez'	Džon Uitmair (viluku 2024—, John Whitmire)
Telefonkod	+1−281, +1−346, +1−713, +1−832
Aigvö	tal'vel UTC−6, kezal UTC−5

Lidnan kart (2014)

Istorii

Vl 1836 Avgust da Džon Allen-vellesed edheotajad paniba lidnan alusen sädamha Tehasan pälidnad. Hjuston-žilo sai lidnan statusad vl 1837. Se om nimitadud Tehasan Tazovaldkundan ezmäižen valitud prezidentan oiktastuseks (Semüel Hjuston).

Vozil 1837−1839 Hjuston oli Tehasan Tazovaldkundan pordaigaližeks pälidnaks.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz Harris-ümbrikos i Tehas-štatas (2008)

Lidn sijadase tazangištol, 15..38 metrad korktusil, 32 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Buffalo Baju-jogen molembil randoil. Ühthine pind om 1740 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab 80,89 km². Äiluguižed ezilidnad sasoiš Meksikan lahthesai, kudambaspäi lidnan keskuz sijadase 50 kilometras.

Klimat om subtropine neps. Läm' suvipäivnouzmaine tullei puhub Meksikan lahtespäi vodes läbi, ka om kaikenaigaine upar'. Voden keskmäine lämuz om +21,8 C°, kezakun-sügüz'kun +27,3..+29,5 C°, tal'vkun-uhokun +12,8..+14,9 C°. Ekstremumad oma −13 C° (tal'vku) i +42 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +10 C° (sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +31 C° (tal'vku, uhoku). Paneb sadegid 1413 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba semendkus-kezakus i elokus-redukus (138..155 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (72..83 mm kus). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 73..77 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan valičemižümbrikoiden röunad vspäi 2024

Hjuston om AÜV:oiden kaikiš suremb lidn administrativižeta jagandata, jagase 11 valičemižümbrikoks.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of the city of Houston). Edeližed merad oma Sil'vestr Törner (Sylvester Turner, viluku 2016 — tal'vku 2023), Ennis Parker (Annise Parker, viluku 2010 — tal'vku 2015), Bill Uait (Bill White, viluku 2004 — tal'vku 2009).

Eläjad

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 2,099,451 eläjad, vn 2020 — 2,301,572 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2,312,717 eläjad vl 2017 i om nügüd'. Lidnan aglomeracii om videnz' surtte AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe (7,1 mln eläjid vl 2020, oli 6,5 mln vl 2014).

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vl 2010): evropalaižed (ispanijalaižidenke) — 57,6 % (ispanijalaižita 24,6 %), afroamerikalaižed — 22,5 %, azijalaižed — 6,9 %, valdmerimalaižed — 0,1 %, indejalaižed — 0,3 %, segoitadud augotižlibundanke — 2,1 %, toiženke augotižlibundanke — 15,7 %.

Religijan mödhe (ezilidnoidenke vl 2020): hristanuskojad — 72 % (protestantad 40 %, katolikad 29 % vai läz 1,3 mln, toižed hristanuskojad 3 %), religijan ozutandata i religijatomad — 21 %, islamanuskojad — 2 %, toižed religijad — 5 % (enamba judaizm, buddizm, induizm).

Ižanduz

Lidn om aeronaftikan tedoidusiden keskuz, mugažo biotehnologijoiden keskuz. Meriport om kaikiš järedamb AÜV:oiš rahahidenkeskeižiden jüguiden vedandan mödhe. Hjustonas tehtas mašiništod samha kivivoid. Om äi kivivoinümbriradajid tegimid, tehtas täs AÜV:oiden polimeriden kaht videndest.

Suren Hjustonan kogosüdäiprodukt om 449 bln US$ (vl 2012, nellänz' sija valdkundas).

Nened mail'man kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: Phillips 66, ConocoPhillips, Sysco, Halliburton, Occidental Petroleum, Apache.

Transport

Suren Hjustonan transportkart (2024)

Avtobusad, kiruhavtobusad da kiruhtramvaid (angl.: METRORail) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Velosipedoiden kortoman sistem om šingotadud vspäi 2012.

Kaik kaks' täut avtoterengast oma Sures Hjustonas. Koumanz' rengaz om sauvomas i linneb 290 km pitte, sen kahesa keskustad üks'toštkümnespäi oma saudud i avaitud jo vodele 2018.

Rahvahidenkeskeine civiline Džordž Buš Interkontinental-lendimport (IAH / KIAH, 45,2 mln passaziroid vl 2019) sijadase koumekümnes kahtes kilometras pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Se om kudenz' lendimport mail'mas lendahtandoiden da ištutandoiden lugun mödhe. Tehtas reisid AÜV:oidme, Meksikha, Amerikan, Evropan da Azijan äjihe maihe.

Galerei

• 
  Lidnan suiman sijaduz (2010)
• 
  Lidnan merii (2022)
• 
  Riman katoline Pühän Südäimen päjumalanpert', vn 2018 nägu
• 
  Hjustonan azjaline keskuz vl 2024
• 
  Hjustonan universitetan kirjišt (2011)
• 
  Rahvahidenkeskeine Džordž Buš Interkontinental-lendimport vl 2019

Irdkosketused

• Lidnan e-ohjastusen oficialine sait (houstontx.gov). (angl.) (isp.)