Vindhuk
Vindhuk (angl. i afrik.: Windhoek «tulleikaz čogaine», angl. virkand [ˈvɪnt.hʊk], afrikaans: [ˈvəntɦuk], saks.: Windhuk [ˈvɪnthʊk], nam.: ǀAiǁGams «hul purde», gerer.: Otjomuise «purun sija») om Namibijan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Mülüb Khomas-agjaha (95 % sen ristitištos) da om agjan administrativižen keskusen.
Lidnanznam
| |
| Valdkund | Namibii |
| Eläjiden lugu (2020) | 431,000 ristitud |
| Pind | 5,133,4 km² |
| |
| Pämez' | Muese Kazapua (2014—) |
| Telefonkod | +264−61 |
| Aigvö | tal'vel UTC+1, kezal UTC+2 |
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1840 kuti Orlam-žilo. Vozil 1890−1915 oli Saksanman Suvipäivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Suviafrikan Ühtištusen sodaväged anastiba lidnad Ezmäižen mail'man sodan aigan Britanižen imperijan ramuziš. Vspäi 1990 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused vajehta
Vindhuk sijadase valdkundan keskuses, Khomas-ülüden pohjoižpalas, 1650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz letkesišt rahvahatomad Kalahari-mad.
Klimat om tropine pol'letetazangišton, oleskeleb 300 päipaštokast päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz om +19,1 C°, kül'mkun-uhokun +22,1..+23,5 C°, kezakun-heinkun +13,1..+13,2 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (eloku) i +36,6 C° (tal'vku). Paneb sadegid 367 mm vodes, enamba vilukus-keväz'kus (78..80 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (1..6 mm kus, «tal'vel»). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 34 %, minimaline nepsuz oleskeleb elokus-redukus (17..22 %), kaikiš lujemb uhokus-keväz'kus (51..56 %).
Eläjad vajehta
Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 325 858 ristitud, valdkundan seičemendez, vl 2016 — 395 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se ližadub ümbärdajiden žiloiden mülütandal-ki korktembanke sündutandmäranke.
Transport vajehta
Äiluguižed taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vindhuk om valdkundan avtote- da raudtesol'm. Raudte ühtenzoitab lidnad Uolfiš Bei-meriportanke i Suviafrikan Tazovaldkundanke.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Hosea Kutako-vejan-vägimehen nimed[1] (WDH / FYWH, 1,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 42 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid matknikoiden täht da jügureisid Afrikan lähižihe maihe i Saksanmaha.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
| Vindhuk Vikiaitas |
| Afrikan pälidnad | ||
| Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||