Vindhuk (angl. i afrik.: Windhoek «tulleikaz čogaine», angl. virkand [ˈvɪnt.hʊk], afrikaans: [ˈvəntɦuk], saks.: Windhuk [ˈvɪnthʊk], nam.: ǀAiǁGams «hul purde», gerer.: Otjomuise «purun sija») om Namibijan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Mülüb Khomas-agjaha (95 % sen ristitištos) da om agjan administrativižen keskusen.

Vindhuk
Windhoek (angl.)
Lidnanznam
Valdkund Namibii
Eläjiden lugu (2020) 431,000 ristitud
Pind 5,133,4 km²
Vindhuk Windhoek (angl.)
Pämez' Muese Kazapua
(2014—)
Telefonkod +264−61
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2

Istorii

vajehta

Eländpunktan aluz om pandud vl 1840 kuti Orlam-žilo. Vozil 1890−1915 oli Saksanman Suvipäivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Suviafrikan Ühtištusen sodaväged anastiba lidnad Ezmäižen mail'man sodan aigan Britanižen imperijan ramuziš. Vspäi 1990 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Geografijan andmused

vajehta

Vindhuk sijadase valdkundan keskuses, Khomas-ülüden pohjoižpalas, 1650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz letkesišt rahvahatomad Kalahari-mad.

Klimat om tropine pol'letetazangišton, oleskeleb 300 päipaštokast päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz om +19,1 C°, kül'mkun-uhokun +22,1..+23,5 C°, kezakun-heinkun +13,1..+13,2 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (eloku) i +36,6 C° (tal'vku). Paneb sadegid 367 mm vodes, enamba vilukus-keväz'kus (78..80 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (1..6 mm kus, «tal'vel»). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 34 %, minimaline nepsuz oleskeleb elokus-redukus (17..22 %), kaikiš lujemb uhokus-keväz'kus (51..56 %).

Eläjad

vajehta

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 325 858 ristitud, valdkundan seičemendez, vl 2016 — 395 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se ližadub ümbärdajiden žiloiden mülütandal-ki korktembanke sündutandmäranke.

Transport

vajehta

Äiluguižed taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vindhuk om valdkundan avtote- da raudtesol'm. Raudte ühtenzoitab lidnad Uolfiš Bei-meriportanke i Suviafrikan Tazovaldkundanke.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Hosea Kutako-vejan-vägimehen nimed[1] (WDH / FYWH, 1,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 42 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid matknikoiden täht da jügureisid Afrikan lähižihe maihe i Saksanmaha.

Homaičendad

vajehta
  1. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Hosea Kutakon nimed sait (windhoek-airport.com). (angl.)

Irdkosketused

vajehta


Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk