Vologd
Vologd (ven.: Во́логда) om lidn da lidnümbrik Venäman lodehpoles. Se om Vologdan agjan administrativine, tedoline da kul'turine keskuz, mugažo Vologdan rajonan administrativižeks keskuseks (ei ole rajonan palaks).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 311,628[1] ristitud |
| Pind | 116 km² |
| |
| Pämez' | Jurii Sapožnikov (sügüz'ku 2016—) |
| Telefonkod | +7−8172-xxx-xxx |
| Avtokod | 35 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
.svg)
Lidnan oficialižetoi nimi om «Verai Pohjoižmaha».
Istorii vajehta
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1147 sekundarižiš purtkiš kuti Stroican jumalankodin alusenpanend. Aigan mändes nimitaškanzihe lidnad jogen mödhe. Lidn alištui Uz'lidnan Tazovaldkundale vhesai 1456 formaližikš, tora Tverin, Vladimiran i Moskvan oigenuziden keskes jätksi 13. voz'sadaspäi. Vozil 1566−1822 Vologdan kremlin seinäd oliba olmas, nimitihe sidä mugažo Nason-lidnaks (ven.: Насон-город).
Vodel 1782 Vologd linni Vologdan gubernijan keskuseks. Vspäi 1937 Vologd om Vologdan agjan administrativižeks keskuseks.
Nened ižandusen sarakod oma šingotadud Volodgas: tarkoiged mašiništonsauvomine, transportmašinoiden tehmine (trolleibusad, avtod likkumha teita, libutimed, vagonoiden kohenduz), torguind (agjan läz pol't), sömtegimišt (lihakombinat, maidkombinat, kaks' leibtegint, konditerine fabrik, keitišen, mineralveden i edheotandad) i kompjuterprogramiden sarak. Kaikiš järedambad edheotandoišpäi oma Vologdan pörutügitegim i Vologdan optiž-mehanine tegim.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase agjan keskuzpalan suves, Venäman pohjoižes, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vologd seižub ühtennimižen jogen molembil randoil. Matkad Moskv-pälidnaspäi om 450 kilometrad pohjoižpolehe, Piterišpäi om 650 km päivnouzmha. Lähembaižed lidnad oma Gräzovec 42 km suvhe «Holmogorid»-avtotedme (M8) vai raudtel, Sokol 42 km pohjoižhe avtotedme vai raudtel i Kadnikov 40 km pohjoižpäivnouzmha M8-avtotedme.
Klimat om ven kontinentaline, sän arvoimižed vajehtudas paksus. Voden keskmäine lämuz om +3,1 C°, heinkun +17,5 C°, vilukun −10,8 C°. Ekstremumad oma −47,1 C° i +36,4 C°. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal (217 mm) da sügüzel (149 mm). Tal'veližen sezonan hätkeližuz voib olda viž polenke kud.
Vologdan lidnümbrik om kaikiš suremb agjas eläjiden lugun mödhe — 320 702 ristitud vl 2017. Moločnoje-žilo (7 690 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho mugažo. Se om ümbärtud Vologdan rajonan territorijal kaikiš polišpäi.
Tobmuz vajehta
Lidnan pämez' om Jurii Sapožnikov vn 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi. Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 30 ezitajanke, valitas heid 30 üks'mandatižes valičemižümbrikos. Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 8. päiväl sügüz'kud, edeližed vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.
Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, kogoneb seičemes departamentaspäi. Lidnan administracijan pämez' (mer) radab sen ohjandajaks. Vologdan mer om Sergei Voropanov vn 2017 kül'mkun 23. päiväspäi. Departamentoiden pämehed oma lidnan meran varapämehikš. Edeližed merad oma Andrei Travnikov (kül'mku 2016 — reduku 2017), Jevgenii Šulepov (kül'mku 2008 — sügüz'ku 2016).
Eläjad vajehta
Vl 1897 lidnan eläjiden lugu oli 27 705 ristitud, vl 1939 — 95 314 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 301 755 ristitud, lidnümbrikon — 309 290 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 313 012 eläjad vl 2017 i 313 944 eläjad vl 2021. Kaik 320 702 ristitud elihe kaikes lidnümbrikos vl 2017.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 97,3 %, toižed rahvahad — 2,7 %.
Ortodoksižen hristanuskondan 88 pühäpertid[2] oma kaičenus täuzin vai paloin i saudud lidnas: Pühän Jumalanmaman Sündundan kafedraline päjumalanpert', Hristan Eläbzdusen päjumalanpert', Jumalan Sofija-melevuden päjumalanpert', Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi (päjumalanpert', kuz' jumalanpertid i časoun'), Pühän Hengen mez'jumalankodi (päjumalanpert', jumalanpert'), Emäganpäivän naižjumalankodi (kaks' jumalanpertid), 53 jumalanpertid, seičeme kodijumalanpertid, 13 časounäd. Spasan Armahtajan päjumalanpert' ei ole kaičenus. Protestantizman uskojiden tulendad oma lidnas: katoližen jumalankodikundan, baptizman, seičemenden päivän adventistoiden. Islaman Al'-Džuma-pämečet' om saudud vll 1998−2001.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma 12 kolledžad, raudtetransportan[3] i mašinansauvomižen tehnikumad, üläopendusen aluzkundad: Vologdan valdkundaline universitet, Vologdan oiktusen da ekonomikan institut (Venäman UTFR), severz'-se filialoid (Valdkundaližen radnikoičendan akademii, Moskvan valdkundaline juridine akademii), Vologdan hengeline seminarii[4].
Transport vajehta
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om järedaks raudte- da avtotesol'meks Venäman lodehes. Vspäi 2003 avtoümbärte om saudud lidnas.
Federaline civiline Vologd-lendimport[5] (VGD / ULWW / ВГД, 9,5 tuh. passažiroid vl 2019) sijadase lidnan pohjoižröunanno, kümnes kilometras pohjoižhe keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Surhe Ustügha da Čerepovecha.
Tetabad sündnuded vajehta
- Varlam Šalamov (1907−1982) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen prozan kirjutai da runokirjutai.
Sebruzlidnad vajehta
Partnörlidnad vajehta
Burgas, Bolgarii[6] (vn 2012 semendkuspäi)
Elankur, Francii[6] (vn 2010 kezakuspäi)
Intan', Czänsi, Kitai[6] (vn 2018 semendkuspäi)
Mogilöv, Vaugedvenäma[6] (vn 2014 elokuspäi)- Strasburg, Francii[6] (vn 2009 tal'vkuspäi)
Sebruzlidnad enččes vajehta
Londonderri, Nju Gempšir, AÜV (1990-nded voded)
Miškol'c, Mad'jaranma (1990-nded voded)
Zvolle, Alamad (1990-nded voded)
Galerei vajehta
-
Lidnan administracijan pert' (merii, 2014), eziauguižešti «Ermitaž»-adivpert'
-
Vologdan Kremlin südäimes
-
Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi vl 2010
-
Vologdan optiž-mehanine tegim vl 2010
-
Nägu päivlaskmha lidnan röunanno,
RIO-torguindkeskuz i Vologdan pörutügitegim oma tagamal (2011) -
Vologdan valdkundaližen universitetan üks' openduzsauvusišpäi
-
-
«Vologd»-sportpert'kulu
-
Vologdan muzejan pala — Arhijerein ezitanhan Gavriilan korpus
-
Transportiž-logistine keskuz Babuškinan torgul: avtostancii (huralpäi kuvan taga), Vologd I-päraudtestancii, počtamt (2009)
Homaičendad vajehta
- ↑ Venälaižen Federacijan kaikenaigaižen ristitišton lugu municipaližidme ühtnikoidme vn 2023 1. vilukud rosstat.gov.ru-saital. (ven.)
- ↑ Vologdan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
- ↑ Vologdan raudtetransportan tehnikuman sait (vtgt.ru). (ven.)
- ↑ Vologdan hengeližen seminarijan sait (vologda-seminaria.ru). (ven.)
- ↑ Volodg-lendimportan sait (avia35.ru). (ven.)
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Vologd-lidnan sebruzlidnad Vologd-lidnan administracijan oficialižes portalas (vologda-portal.ru). (ven.)
Irdkosketused vajehta
- Lidnan Duman oficialine sait (duma-vologda.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan oficialine portal (vologda.gosuslugi.ru). (ven.) (angl.)
| Vologd Vikiaitas |
| Vologdan agjan lidnad | ||
| Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||