Vologd
Vologd (ven.: Вологда) om lidn da lidnümbrik Venäman lodehpoles. Se om Vologdan agjan administrativine, tedoline da kul'turine keskuz, mugažo Vologdan rajonan administrativižeks keskuseks (ei ole rajonan palaks).
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2017) | 313,012[1] ristitud |
| Pind | 116 km² |
| |
| Pämez' | Jurii Sapožnikov (sügüz'ku 2016—) |
| Telefonkod | +7−8172-xxx-xxx |
| Avtokod | 35 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
.svg)
Oficialižetoi nimi: «Verai Pohjoižmaha».
IstoriiRedigeeri
Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1147 sekundarižiš purtkiš kuti Stroican jumalankodin alusenpanend. Aigan mändes nimitaškanzihe lidnad jogen mödhe. Lidn alištui Uz'lidnan Tazovaldkundale vhesai 1456 formaližikš, tora Tverin, Vladimiran i Moskvan oigenuzidenke jätksi 13. voz'sadaspäi. Vozil 1566−1822 Vologdan kremlin seinäd oliba olmas, nimitihe sidä mugažo Nason-lidnaks (ven.: Насон-город).
Vodel 1782 Vologd linni Vologdan gubernijan keskuseks. Vspäi 1937 Vologd om Vologdan agjan administrativižeks keskuseks.
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase agjan suves, Venäman pohjoižes, 120 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vologd seižub ühtennimižen jogen molembil randoil. Matkad Moskv-pälidnaspäi om 450 kilometrad pohjoižpolehe. Lähembaižed lidnad oma Gräzovec 42 km suvhe «Holmogorid»-avtotedme (M8) vai raudtel, Sokol 42 km pohjoižhe avtotedme vai raudtel i Kadnikov 40 km pohjoižpäivnouzmha M8-avtotedme.
Klimat om ven, sä vajehtub paksus. Paneb sadegid 565 mm vodes, enamba kezal (217 mm) da sügüzel (149 mm). Heinkun keskmäine lämuz om +17,5 C°, vilukun — −10,8 C°. Voden keskmäine lämuz om +3,1 C°. Tal'veline sezon voib olda 5 polenke kud.
Vologdan lidnümbrik om kaikiš suremb agjas eläjiden lugun mödhe — 320 702 ristitud vl 2017. Moločnoje-žilo (7 690 rist. vl 2017) mülüb lidnümbrikho mugažo.
TobmuzRedigeeri
Lidnan pämez' om Jurii Sapožnikov vs 2016 sügüz'kun 26. päiväspäi. Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum 30 ezitajanke, valitas heid 30 üks'mandatižes valičemižümbrikos. Ezitajiden valdatusiden strok om viž vot. Duman ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud.
Radonoigendai tobmuz om Lidnan administracii, kogoneb 7 departamentaspäi. Lidnan administracijan pämez' (mer) radab sen ohjandajaks. Vologdan mer om Sergei Voropanov vs 2017 kül'mkun 23. päiväspäi. Departamentoiden pämehed oma lidnan meran varapämehikš.
EläjadRedigeeri
Vl 1897 lidnan eläjiden lugu oli 27 705 ristitud, vl 1939 — 95 314 ristitud. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 301 755 ristitud, lidnümbrikon — 309 290 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 313 012 eläjad vl 2017.
Rahvahad (2010, ozutadud rahvahudenke): venälaižed — 97,3%, toižed rahvahad — 2,7%.
Professionaližen opendusen aluzkundad oma 12 kolledžad, raudtetransportan[2] i mašinansauvomižen tehnikumad, üläopendusen aluzkundad: Vologdan valdkundaline universitet, Vologdan oiktusen da ekonomikan institut (Venäman UTFR), severz'-se filialoid (Valdkundaližen radnikoičendan akademii, Moskvan valdkundaline juridine akademii).
Ižanduz da transportRedigeeri
Tarkoiged mašiništonsauvomine da transportmašinoiden tehmine, sömtegimišt i kompjuterprogramiden sarak oma šingotadud lidnas. Kaikiš järedambad edheotandoišpäi oma Vologdan pörutügitegim i Vologdan optiž-mehanine tegim.
Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om järed raudte- da avtotesol'm Venäman lodehes. Vspäi 2003 avtoümbärten pala om saudud lidnas.
Federaline civiline Vologd-lendimport (VGD / ВГД) sijadase lidnan pohjoižröunanno, 10 km pohjoižhe keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Moskvha, Piterihe, Surhe Ustügha da Čerepovecha.
Tetabad sündnudedRedigeeri
- Varlam Šalamov (1907−1982) — oli Nevondkundaližen Ühtištusen prozan kirjutai da runokirjutai.
SebruzlidnadRedigeeri
PartnörlidnadRedigeeri
Burgas, Bolgarii[3] (vn 2012 semendkuspäi)
Elankur, Francii[3] (vn 2010 kezakuspäi)
Intan', Czänsi, Kitai[3] (vn 2018 semendkuspäi)
Mogilöv, Vaugedvenäma[3] (vn 2014 elokuspäi)- Strasburg, Francii[3] (vn 2009 tal'vkuspäi)
Sebruzlidnad enččesRedigeeri
Londonderri, Nju Gempšir, AÜV (1990-nded voded)
Miškol'c, Mad'jaranma (1990-nded voded)
Zvolle, Alamad (1990-nded voded)
GalereiRedigeeri
Lidnan administracijan pert' (merii, 2014), eziauguižešti «Ermitaž»-adivpert'
Vologdan Kremlin südäimes
Spasan Prilukin Dimitrijan mez'jumalankodi vl 2010
Vologdan optiž-mehanine tegim vl 2010
Nägu päivlaskmha lidnan röunanno,
RIO-torguindkeskuz i Vologdan pörutügitegim oma tagamal (2011)
Vologdan valdkundaližen universitetan üks' openduzsauvusišpäi
«Vologd»-sportpert'kulu
Vologdan muzejan pala — Arhijerein ezitanhan Gavriilan korpus
Transportiž-logistine keskuz Babuškinan torgul: avtostancii (huralpäi kuvan taga), päraudtestancii, počtamt (2009)
HomaičendadRedigeeri
- ↑ Vologdan lidnümbrik: Kaikenaigaižen ristitišton lugu 2017.01.01 Vologdastat:an saital (vologdastat.gks.ru). (ven.)
- ↑ Vologdan raudtetransportan tehnikuman sait (vtgt.ru). (ven.)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 Vologd-lidnan sebruzlidnad Vologd-lidnan administracijan oficialižes portalas (vologda-portal.ru). (ven.)
IrdkosketusedRedigeeri
- Lidnan Duman oficialine sait (duma-vologda.ru). (ven.)
- Lidnan Administracijan oficialine portal (vologda-portal.ru). (ven.) (angl.)
| Vologd Vikiaitas |
| Vologdan agjan lidnad | ||
| Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||