Čerkessk

Čerkessk
Черкесск (kar. da balk., ven.)
Черкес къала (abaz.)
Шэрджэс къалэ (kab. da čerk.)
Шеркеш шахар (nog.)
	Lidnanznam;
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	112,782 ristitud
Pind	69,8 km²
Pämez'	Valerii Deduk; (reduku 2022—)
Telefonkod	+7−8782-xxx-xxx
Avtokod	09
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)

Čerkessk (ven.: Черке́сск, abaz.: Черкес къала, kab. da čerk.: Шэрджэс къалэ, kar. da balk.: Черкесск, nog.: Шеркеш шахар) om lidn da lidnümbrik Venäman suvipäivlaskmas. Se om Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan pälidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1825 kuti Batalpašinskai-stanic (ven.: станица Баталпашинская) ühtennimižen redutan sijas. Stanic sai lidnan statusad vl 1931 Batalpašinsk-nimenke. Lidn nimitase nügüdläižikš vspäi 1939.

Čerkessk šingotase elektrotehnižel sarakol (vilugoitimmašiništon tehmine^[1], madalvol'tine apparatur), räzintehnižiden tegesiden edheotandal, sauvondmaterialiden pästandal (cement, savič), sömtegimištol (lihanümbriradmižen produktad i konservad, mineraližen veden pakuitez), villanümbriradmižen fabrikal.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz tazovaldkundan kartal (2010)

Lidn sijadase tazovaldkundan pohjoižes. Se seižub Kuban'-jogen oiktal randal, 530 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Kavkazan ezimägištol. Korktused sadas 700 metrhasai. Kubanin vezivaradim om päivnouzmha lidnaspäi. Lähembaižed järedad lidnad sijadasoiš Stavropolin randas: Nevinnomissk 50 km lodeheze orhal i Jessentukad 50 km päivnouzmha orhal.

Klimat om ven kuivahk. Voden keskmäine lämuz om +10 C°, kezakun-elokun +19,5..+22,5 C°, tal'vkun-uhokun −1..−2 C°. Ekstremumad oma −25,7 C° (uhoku) i +36,2 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +2,4 C° (heinku, eloku), tal'vaigan maksimum om +18,4 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus, sügüz'kun minimum om 0 C°. Paneb sadegid 372 mm vodes, enamba sulakus-heinkus (41..57 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (13..14 mm kus).

Tobmuz

Čerkessk om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.

Municipaližen ühtnikan pämez' om lidnan Duman ezimez', edeline Čerkesskan pämez' om Jevgenii Belanov (uhoku 2007 — reduku 2022). Lidnan mer (municipaližen ühtnikan Merijan pämez') om Aleksei Baskaev vn 2020 kezakuspäi. Edeline mer om Ruslan Tambijev (2011 — semendku 2020).

Eläjad

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 129 069 ristitud, se om kaikiš suremb lugu kaikes aigas, vn 2021 — 113 226 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 122 478 eläjad.

Rahvahad (enamba 1 % vl 2010): venälaižed — 54,1 %, karačailaižed — 16,2 %, čerkesalaižed — 13,0 %, abazilaižed — 8,1 %, nogailaižed — 1,5 %, armenijalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 4,6 %, rahvahuden ozutandata — 1,2 %.

Ortodoksižen hristanuskondan viž pühäpertid^[2] i gimnazii oma saudud lidnas, niiden kesken ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert' (uz', sätihe vll 1999−2009), koume jumalanpertid i časoun'. Armenijan jumalankodikundan ph. Jurgii-vägestusenkandajan jumalanpert' om letud vll 2005−2008. Om protestantizman kaht pühäpertid. Islaman Keskuzline mečet' i kaks' tošt pühäpertid oma avaitud.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma nell' kolledžad (pedagogine, medicinine, kul'turan da čomamahtoiden, ohjandusen), islaman institut Abu-Hanif-imaman nimed i üläopendusen aluzkundoiden kaks' filialad (Rostov Donal, Moskv).

Transport

Avtobusad, trolleibusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Čerkessk-raudtestancii radab vspäi 1929. Vspäi 2009 se om lopstancijaks sarakol Nevinnomisskai-stancijaspäi, matkad sihesai om 53 km rel'savtobusal. Ende Ust'-Džegutan stancii radoi sen sarakon lopuks 18 kilometras.

Galerei

Čerkesskan keskuztorg (2001)
«Zelönii ostrov»-puišt (2016, Vihand sar')
Čerkesskan Keskuzline mečet', vn 2015 nägu
Ph. Mikulai-čudonsädajan päjumalanpert', vn 2016 nägu
Tegimištzon vl 2012
«Adijuh-Peles»-adivpert' vl 2007
Pohjoižkavkazan valdkundaline gumanitariž-tehnologine akademii (2007)
«Himik»-kul'turkeskuz (2001)
«Megapolis»-torguimižbobuštuzkeskuz (2011)
Čerkessk-päraudtestancijan sauvuz vl 2014

Homaičendad

↑ «Holodmaš»-tegimen sait (holodmash.ru). (ven.)
↑ Čerkesskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

Irdkosketused

Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine portal (cherkessk09.ru). (ven.)

Čerkessk Vikiaitas

	Karačajan da Čerkesijan Tazovaldkundan lidnad
	Čerkessk \| Karačajevsk \| Teberd \| Ust'-Džegut

	Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
	Abakan \| Alauz'lidn \| Anadir' \| Arhangel'sk \| Astrahan' \| Barnaul \| Belgorod \| Birobidžan \| Blagoveščensk \| Bränsk \| Čeboksarad \| Čeläbinsk \| Čerkessk \| Čit \| Elist \| Gatčin \| Gorno-Altaisk \| Groznii \| Habarovsk \| Hanti-Mansiisk \| Irkutsk \| Iževsk \| Ivanovo \| Jakutsk \| Jaroslavl' \| Jekaterinburg \| Joškar-Ol \| Kaliningrad \| Kalug \| Kazan' \| Kemerovo \| Kirov \| Kizil \| Kostrom \| Krasnodar \| Krasnogorsk \| Krasnojarsk \| Kurgan \| Kursk \| Lipeck \| Magadan \| Magas \| Mahačkal \| Maikop \| Moskv \| Murmansk \| Nal'čik \| Nar'jan Mar \| Novosibirsk \| Omsk \| Orel \| Orenburg \| Penz \| Perm' \| Petropavlovsk Kamčatkal \| Petroskoi \| Piter \| Pskov \| Rostov Donal \| Räzan' \| Salehard \| Samar \| Saransk \| Saratov \| Siktivkar \| Simferopol' (de fakto) \| Sevastopol' (de fakto) \| Smolensk \| Stavropol' \| Sur' Uz'lidn \| Suvisahalinsk \| Tambov \| Tomsk \| Tul \| Tver' \| Tümen' \| Uf \| Ulan Ude \| Ul'janovsk \| Vladikavkaz \| Vladimir \| Vladivostok \| Volgograd \| Vologd \| Voronež

[1] «Holodmaš»-tegimen sait (holodmash.ru). (ven.)

[2] Čerkesskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)

[1]

[2]

Lidnanznam
Valdkund	Venäma
Eläjiden lugu (2024)	112,782 ristitud
Pind	69,8 km²

Pämez'	Valerii Deduk (reduku 2022—)
Telefonkod	+7−8782-xxx-xxx
Avtokod	09
Aigvö	UTC+3 (MSK+0)