Penz
Penz (ven.: Пе́нза) om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2022) | 509,513 ristitud |
| Pind | 304,56 km² |
| |
| Pämez' | Vladimir Mutovkin (sügüz'ku 2019—) |
| Telefonkod | +7−8412-xxx-xxx |
| Avtokod | 58 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Raudten rajon Leninan rajon Oktäbrin rajon Pervomaiskii-rajon
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Penz-lidnuz Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe (ven.: Пенза 78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.
Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zelläntegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (ven.: Сура, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Penz jagase nelläks (vspäi 1979) lidnrajonaks. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
Eläjad vajehta
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.
Enamba mi 30 religijan aluzkundad oma lidnas: ortodoksižen hristanuskondan 25 pühäpertid, sidä kesken päjumalanpert' i jumalankodikund, katoline tulend, islaman pämečet', judaizman pühäpert'.
Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, kümne üläopendusen aluzkundoiden filialad (ühesa — Moskv, üks' — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.
Edeline lidnan pämez' om Nikolai Taktarov (eloku 2018 — sügüz'ku 2019).
Transport vajehta
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.
Federaline civiline Penz-lendimport V.G. Belinskijan nimed[1] (PEZ / ПНА / UWPP, 216 tuh. passažiroid vl 2021) sijadase ühesas kilometras suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.
Galerei vajehta
-
Lidnan tobmuden sauvuz (2008)
-
Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert', vn 2014 nägu
-
Jumalanmaman Katken päjumalanpert', vn 2015 nägu
-
«Elektromehanika»-tegimen administrativine korpus vl 2018
-
Penzan valdkundaline universitet, ekonomikan da ohjandusen fakul'tet (2009)
-
Penzan agjan dramteatr (2010)
-
«Dizel'-Arena»-sportkeskuz (2013)
-
Vezisportan «Sur»-pert'kulu (2014)
-
Penzan lendimportan terminal vl 2009
-
Penz I-päraudtestancijan ühthine nägu vl 2014
.jpg)
Tetabad sündnuded vajehta
- Mihail Lermontov (1812−1841) — oli venälaine kirjutai da runokirjutai.
- Jegor Krid (sünd. 1994) — venälaine pajatai.
- Timur Rodrigez (Timur Kerimov) (sünd. 1979) — azerbaidžanlaine mez', Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.
- Pavel Volä (sünd. 1978) — venälaine akt'or, jumorist.
Homaičendad vajehta
Irdkosketused vajehta
- Lidnan Duman oficialine sait (pgduma.ru). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (penza-gorod.ru). (ven.)
| Penz Vikiaitas |
| Penzan agjan lidnad | ||
| Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||