Penz
Penz (ven.: Пенза) om lidn da lidnümbrik i raudtesol'm Venäman päivlaskmas. Se om Penzan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2018) | 523,553 ristitud |
| Pind | 290,4 km² |
| |
| Pämez' | Nikolai Taktarov (eloku 2018—) |
| Telefonkod | +7−8412-xxx-xxx |
| Avtokod | 58 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
IstoriiRedigeeri
Eländpunktan aluz om pandud vl 1663 kuti Penz-lidnuz Venäman röunal, mainitase lidnan statusanke kerdalaz. Om nimitadud penen Penz-jogen mödhe (ven.: Пенза 78 km pitte, Suran hura ližajogi). Vozil 1796−1928 oli Penzan gubernijan pälidnaks. Vspäi 1850 bumagfabrik radab. Vn 1858 lämoipalo pani mantazole pol'lidnad, sil-žo vodel kaugedraudanvalamižtegim radaškanzi. Vl 1874 raudte tuli lidnha. Toižen mail'man sodan aigan evakuiruidud tegimed NSTÜ:n päivlaskmaspäi zavodiba industrijan heredad ližadust.
Penz šingotase erazvuiččel mašinansauvomižel (kompressorad, torvarmatur, kosmižen i himižen sarakon täht), teraztorviden pästandal, elektronikan i ladimiden edheotandoil, zell'tegimel, bumagfabrikal (bumag-aluz), sömtegimištol (liha- i maidproduktad, konditerine fabrik).
Geografijan andmusedRedigeeri
Lidn sijadase Sur-jogen molembil randoil (ven.: Сура, Volgan oiged ližajogi), 134..280 m korktusil, 174 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Moskvhasai om 629 km lodeheze avtotedme. Zarečnii-SATÜ röunatab lidnanke päivnouzmas. Suran vezivaradim (vspäi 1979, 110 km²) om ülezjogen, ani suvipäivnouzmha lidnaspäi.
Penz jagase nell'hä (vspäi 1979) lidnrajonha. Ičeze administracii om kaikuččes, no ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Lidn om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt.
EläjadRedigeeri
Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 517 311 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 552 tuhad eläjid vozil 1992−1993.
Professionaližen opendusen aluzkundad: viž valdkundališt universitetad, 10 üläopendusen aluzkundoiden filialad (9 — Moskv, 1 — Alauz'lidn), keskopendusen 15 kolledžad.
TransportRedigeeri
Avtobusad, trolleibusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. «Moskv — Čeläbinsk»-mante (M5, «Ural») ümbärdab lidnfartaloid pohjoižespäi. Ezilidnelektrojonused ühtenzoittas lähižidenke lidnoidenke.
Federaline civiline Penz-lendimport (PEZ / ПНА, 181 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 9 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Moskvha, om sezonižid reisid Sočihe i Simferopolihe.
Tetabad sündnudedRedigeeri
- Mihail Lermontov (1812−1841) — oli venälaine kirjutai da runokirjutai.
- Jegor Krid (sünd. 1994) — venälaine pajatai.
- Timur Rodrigez (Timur Kerimov) (sünd. 1979) — azerbaidžanlaine mez', Venäman pajatai, TV-vedai, akt'or.
- Pavel Volä (sünd. 1978) — venälaine akt'or, jumorist.
HomaičendadRedigeeri
IrdkosketusedRedigeeri
- Lidnan Duman oficialine sait (pgduma.ru). (ven.)
- Lidnan administracijan oficialine sait (penza-gorod.ru). (ven.)
| Penz Vikiaitas |
| Penzan agjan lidnad | ||
| Alalomov | Belinskii | Gorodišče | Kamenk | Kuzneck | Nikol'sk | Penz | Serdobsk | Spassk | Sursk | Zarečnii | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||