Bränsk

lidn Venämas

Bränsk (ven.: Брянск) om lidn da lidnümbrik Venäman päivlaskmas. Se om Bränskan agjan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Bränsk
Брянск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 375,669 ristitud
Bränsk Брянск
Pämez' Marina Dbar
(sügüz'ku 2019—,
Марина Дбар)
Telefonkod +7−4832-xxx-xxx
Avtokod 32
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Bränskan administrativižed rajonad:
     Bežican rajon      Fokinan rajon      Nevondkundaline rajon      Volodarskijan rajon

Istorii vajehta

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan Ph. Ipatijan jumalankodin aigkirjas vl 1146 kuti Debränsk-lidn. Kaivandusiden andmusiden mödhe, eländpunktan aluz om pandud 10. voz'sadan lopus, lugetas vl 985.

Bränsk šingotase transportižel mašiništonsauvomižel (soda- i jüguavtoiden šassid, traktorad, avtovedimed, lämuzvedimed, vagonad, asfal'tanpanijad, libutimed), Bežickan terasenvalamižtegimel, sauvondmaterialiden pästandal (beton, lämuzizoläcii), sömtegimištol (vin, konditerižed tegesed, jauh, olud, maid- da lihaproduktad), himižel tegimel, bumagfabrikal i omblendedheotandoil.

Geografijan andmused vajehta

Lidn sijadase agjan pohjoižpäivnouzmas, Desn-jogen molembil randoil (ven.: Десна, Dnepran hurapol'ne bassein), 190 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Bränskan rajon ümbärdab lidnad. Matkad Moskvan keskushesai om 349 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 382 km avtotedme vai raudtel. Lähembaine sur' lidn om Orel 117 km päivlaskmha orhal, 129 km avtotel vai raudtedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°, paksud sulasäd oleldas tal'vel. Ekstremumad oma −41,8 C° i +38,4 C°. Paneb sadegid 683 mm vodes, enamba kezakus-sügüz'kus (63..87 mm kus).

Kaik koume žilod mülüdas lidnümbrikho Bränskan ližaks: Vauktad Randad, Sur' Polpino, Radica-Krilovk. Lidnümbrikon pind — 186,73 km². Bränsk-lidn jagase nelläks (vspäi 1956) administrativižeks rajonaks, ned ei olgoi municipaližikš ühtnikoikš. Žilod alištudas lidnan rajoniden tobmudele.

Eläjad vajehta

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 415 721 ristitud, lidnümbrikon — 435 245 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli läz 460 tuhad eläjid vozil 1991−1999 (462 tuh. rist. vl 1997). Vl 2018 kaik 405 723 ristitud elihe lidnas i 423 981 ristitud kaikes lidnümbrikos.

Kaik viž üläopendusen aluzkundad, toižiden lidnoiden (Moskv, Piter) koume filialad, viž tehnikumad i seičeme kolledžad oma lidnan professionaližen opendusen aluzkundoikš. Kaikiš znamasižemb om Bränskan valdkundaline universitet[1] (alusenpanend 1930, nügüdläine nimi vspäi 2001, kümne fakul'tetad).

Edeline lidnan pämez' om Aleksandr Hlimankov (reduku 2014 — sügüz'ku 2019).

Transport vajehta

Avtobusad, trolleibusad, ezilidnelektrojonused, maršruttaksid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas i ezilidnas. Bränsk om järed raudtesol'm. Avtote ümbärdab lidnad päivlaskmaspäi.

Rahvahidenkeskeine civiline Bränsk-lendimport[2] (BZK / БРЯ / UUBP, 20,4 tuh. passažiroid vl 2017) sijadase 14 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, seičemes kilometras röunaspäi Oktäbr'skoje-žilonno. Tehtas reisid Piterihesai.

Galerei vajehta

Tetabad ristitud vajehta

Sündnuded
  • Sergei Černäkov (sünd. 1959) — Nevondkundaližen Ühtištusen i Venäman rok-muzikant, barabananvändai.
  • Boris Kamorzin (sünd. 1966) — Venäman kinon da teatran akt'or.
  • Maksim Trošin (1978−1995) — oli venälaine priha, Venäman bard-pajatai.
Elänuded
  • Leonid Dobičin (1894−1936) — oli venälaine mez', Nevondkundaližen Ühtištusen kirjutai.

Homaičendad vajehta

  1. Bränskan valdkundaližen universitetan sait (brgu.ru). (ven.)
  2. Bränsk-lendimportan sait (bzk-aero.ru). (ven.)

Irdkosketused vajehta



Bränskan agjan lidnad
Bränsk | Dät'kovo | Fokino | Karačev | Klincad | Mglin | Novozibkov | Počep | Sel'co | Sevsk | Starodub | Suraž | Zlink | Žukovk | Trubčevsk | Uneč


Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad
Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež