Ulan Ude
Ulan Ude (ven.: Ула́н-Удэ́, burät.: Улаан Үдэ хото) om lidn da lidnümbrik Venäman Sibirin suvipäivnouzmas. Se om Burätijan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 436,138 ristitud |
| Pind | 365,71 km² |
| |
| Pämez' | Igor' Šutenkov (sügüz'ku 2019—) |
| Telefonkod | +7−3012-xxx-xxx |
| Avtokod | 03 |
| Aigvö | UTC+8 (MSK+5) |
Raudterajon Oktäbrin rajon Nevondkundaline rajon
Istorii vajehta
Eländpunktan aluz om pandud vl 1666 Venäman kozakoil kuti Tal'vdundan sija Udal (ven.: Удинское зимовье) keradamha valdkundmaksuid tungusalaižiš rahvahišpäi. Vspäi 1680 sen nimi oli Udan lidnuz (ven.: Удинский острог). Vl 1690 sai lidnan statusad udenke Udinsk-nimenke. Vozil 1735−1924 nimitihe Üläudinsk:aks (burät.: Дээдэ Үдэ, ven.: Верхнеу́динск).
Ulan Ude šingotase tarbhaižiden kaivatusiden samižen kompanijoil, mašinansauvomižel i metallanümbriradmižel, mecan ümbriradmižel, kebnal tegimištol, sömtegimištol, torguindal, videl tedoinstitutal.
Geografijan andmused vajehta
Lidn sijadase Seleng-jogen da sen oiktan Ud-ližajogen kaikil randoil, mägidenkeskeižes katl'uses, 500..800 m ü.m.t. korktusil, oiged rand om korktemb. Matkad Moskvhasai om 5660 km päivlaskmha avtotedme, Baikalan randhasai — 100 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed lidn om Irkutsk 454 km päivlaskmha avtotedme.
Klimat om terav kontinentaline kuiv. Voden keskmäine lämuz om +0,1 C°, kezakun-elokun +18..+21 C°, tal'vkun-uhokun −18..−23 C°. Ekstremumad oma −54,4 C° i +40,6 C°. Paneb sadegid 265 mm vodes, enamba kezakus-elokus (45..68 mm kus), vähemba redukus-sulakus (3..10 mm kus).
Ulan Ude jagase koumeks lidnrajonaks: Raudterajon (burät.: Түмэр замай хороо, ven.: Железнодорожный район), Oktäbrin rajon (Октябриин хороо / Октябрьский район), Nevondkundaline rajon (Зүблэлтын хороо / Советский район). Lidn om lidnümbrikon üks'jäižeks eländpunktaks.
Eläjad vajehta
Vn 2010 kaiken Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 404 400 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 439 128 eläjad vl 2020. Kaik 431 992 eläjad oli lidnas vl 2017, hö otiba 43 % tazovaldkundan ristitištos sil aigal.
Rahvahad (enamba 0,3 % vl 2021): venälaižed — 53,5 %, burätalaižed — 30,6 %, totarlaižed — 0,3 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 14,2 %.
Lidnan professionaližen opendusen aluzkundad oma severz'-se kümnikoid kolledžid da tehnikumoid, Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed[1], Burätijan maižanduzakademii, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline tehnologijoiden da ohjandusen universitet, Päivnouzmaižsibirine valdkundaline kul'turan institut, buddizman «Daši Čoinhorlin»-universitet, toižiden lidnoiden (Moskv, Novosibirsk) üläopendusen aluzkundad kaks' filialad.
Lidnümbrikon pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeline lidnan pämez' (mer) om Aleksandr Golkov (tal'vku 2012 — keväz'ku 2019).
Transport vajehta
Avtobusad, tramvaid, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Baikal-lendimport[2] (UUD / UIUU / УЛЭ, 629 tuh. passažiroid vl 2022) sijadase 15 km päivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Ulanbatarha, Pekinha i čarterreisid Tailandan lebutahoiže, Venäman Sibirin i Edahaižen Päivnouzmman järedoihe lidnoihe, Moskvha, Burätijadme.
Galerei vajehta
-
Muštrist Udan lidnusen alusenpanendan sijas
-
Lidnan administracijan sauvuz (2012)
-
Spasan jumalanpert' (huralpäi) i Jumalanmaman Smolenskan «Odigitrija»-jumalaižen kafedraline päjumalanpert' (oiktalpäi tagamal, om saudud vll 1741−1785), vn 2011 nägu (ortodoksine hristanuskond)
-
Hambin sume (buddizm), vn 2009 nägu
-
Ulan Uden aviategimen administrativine korpus vl 2014
-
Burätijan valdkundaline universitet Dorži Banzarovan nimed (2010, päkorpus)
-
Burätijan tedokeskuz (2008, Venäman tedoakademijan Sibirin palakund)
-
Burätijan valdkundaline akademine operan da baletan teatr i Teatraline torg senno (2016)
-
Valdkundaline venälaine dramteatr (2012)
-
Fizkul'turiž-sportivine kompleks (2015)
-
Rahvahidenkeskeižen Baikal-lendimportan päsauvuz vl 2016
-
Ulan Ude-päraudtestancijan sauvused vl 2008
_002.jpg)
.JPG)
Tetabad sündnuded vajehta
- Amarsana Ulzitujev (sünd. 1963) — burätalaine mez', Venäman eläi, burätine kirjutai.
- Vladimir Volkov (1923−1987) — oli venälaine pirdai da skul'ptor.
Sebruzlidnad vajehta
Homaičendad vajehta
- ↑ Burätijan valdkundaližen universitetan sait (bsu.ru). (ven.) (angl.) (mong.) (kit.)
- ↑ Baikal-lendimportan sait (airportbaikal.ru). (ven.)
Irdkosketused vajehta
- Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (ulan-ude-eg.ru). (ven.)
- Lidnan informacine sait (ulan-ude-info.ru). (ven.)
| Ulan Ude Vikiaitas |
| Burätijan Tazovaldkundan lidnad | ||
| Babuškin | Gusinoozörsk | Käht | Severobaikal'sk | Zakamensk | Ulan Ude | ||
| Venälaižen Federacijan subjektoiden pälidnad | ||
| Abakan | Alauz'lidn | Anadir' | Arhangel'sk | Astrahan' | Barnaul | Belgorod | Birobidžan | Blagoveščensk | Bränsk | Čeboksarad | Čeläbinsk | Čerkessk | Čit | Elist | Gatčin | Gorno-Altaisk | Groznii | Habarovsk | Hanti-Mansiisk | Irkutsk | Iževsk | Ivanovo | Jakutsk | Jaroslavl' | Jekaterinburg | Joškar-Ol | Kaliningrad | Kalug | Kazan' | Kemerovo | Kirov | Kizil | Kostrom | Krasnodar | Krasnogorsk | Krasnojarsk | Kurgan | Kursk | Lipeck | Magadan | Magas | Mahačkal | Maikop | Moskv | Murmansk | Nal'čik | Nar'jan Mar | Novosibirsk | Omsk | Orel | Orenburg | Penz | Perm' | Petropavlovsk Kamčatkal | Petroskoi | Piter | Pskov | Rostov Donal | Räzan' | Salehard | Samar | Saransk | Saratov | Siktivkar | Simferopol' (de fakto) | Sevastopol' (de fakto) | Smolensk | Stavropol' | Sur' Uz'lidn | Suvisahalinsk | Tambov | Tomsk | Tul | Tver' | Tümen' | Uf | Ulan Ude | Ul'janovsk | Vladikavkaz | Vladimir | Vladivostok | Volgograd | Vologd | Voronež | ||